Uuring: kinnisvarasse investeerijate hulk on aastaga langenud

SEB korraldatud uuringust selgus, et Eestis elavad inimesed investeerivad eelkõige aktsiatesse (24%) ja kolmanda samba pensionifondidesse (24%).

SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul on huvi investeerimise vastu püsinud üsna stabiilsena. „Tänavune uuring näitas, et investeerimisega tegelevad umbes pooled Eestis elavad inimesed. Populaarsemateks finantsinstrumentideks on sarnaselt möödunud aastale aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, mõlemasse on raha paigutanud ligi veerand (24%) Eesti inimestest.“

Eestis on aastate lõikes olnud üsna populaarne ka kinnisvarasse investeerimine, mis on sel aastal aga langusesse pööranud. Võrreldes möödunud aastaga, kui kinnisvarasse investeerijaid oli kõigist vastanutest 16%, siis tänavu oli lisaks oma eluasemele korteri, maja või maa ostu raha paigutanud 13%. „Langus ei ole küll numbriliselt suur, ent piisav, et märgata mõningast trendi muutust,“ kommenteeris ta. Põhjust, miks kinnisvara investeeringuna ei ole enam liialt atraktiivne, ei ole ilmselt vaja kaugelt otsida. „Euribori tõusu ja kinnisvara hindade kasvu tõttu ei ole üürikinnisvara investeerimise vaatest enam nii atraktiivne kui paar aastat tagasi,“ selgitas Visnapuu.

Kinnisvarasse investeerimine on madal just nooremas vanusegrupis. „15% 28-43-aastastest ja 17% 44-59-aastastest investeerijatest on raha paigutanud kinnisvarasse, samal ajal, kui 18-27s-aastaste seas on seda teinud vaid 4% investeerijatest. Kinnisvarasse investeerimine nõuab suurt algkapitali, mida noortel erinevalt vanemate põlvkondadega veel ei ole,“ tõi Visnapuu esile uuringu tulemused.

Populaarne erinevate põlvkondade eas

Aktsiatesse investeerimine on Visnapuu sõnul populaarne aga kõikides vanusegruppides, kuid siiski mõnevõrra populaarsem Z-põlvkonna seas. 29% investeerimisega tegelevatest 18-27-aastastest on raha paigutanud aktsiatesse, 20% kolmanda samba pensionifondidesse ja 16% investeerimisfondidesse.

28-43-aastaste ehk Y-põlvkonna seas on võrdselt populaarseteks finantsinstrumentideks aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, mõlemasse investeerijate osakaal on 27%. Kolmanda samba pensionifondid on populaarseimaks finantsinstrumendiks (22%) ka 44-59-aastaste ehk X-põlvkonna seas. Aktsiatesse on neist aga investeerinud 18%.

„Aktsiad on riskantsemad varad ja see, et investeerimisega tegelevate eestimaalaste seas on üks eelistatumaid just aktsiad näitab, et ligi veerandil Eesti inimestest on börsil toimuvast keskmisest paremad teadmised,“ tõdes Visnapuu.

Investeerimist takistab vaba raha olemasolu

Uuringust selgus, et 49% eestimaalastest ei tegele investeerimisega. „Peamise põhjusena, miks investeerimisega ei tegeleta toodi välja, et kogutud rahast ei piisa investeerimisega alustamiseks. Selle tõid välja 52% vastajatest. Ligi kolmandik ehk 32% tõdes, et neil puuduvad investeerimisega alustamiseks vajalikud teadmised ning 23% kardavad investeerimisega raha kaotada,“ kirjeldas Visnapuu uuringu tulemusi.

Visnapuu tõi välja, et siiski on küllalt palju erakliente, kes pole oma vaba raha pikemaks ajaks hoiustanud või investeerinud. „SEB 2024. aasta esimese kvartali tulemustest on näha, et hoiuste ja arvelduskontode mahud suurenevad. Eraisikute käes olevast rahast on arvelduskontol ligi 65%. See statistika näitab, et inimestel on piisavad vahendid investeerimisega alustamiseks ning pigem takistab investeerimisega alustamist hoopis levinud müüt, et investeerima peab suurte summadega,“ tõdes Visnapuu.