Riigikogu arutas, kuidas riigina mitte võlgu elada

Riigikogus toimus täna rahanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas riigina mitte elada võlgu?“.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul tähendab korras riigirahandus tugevate argumentidega põhjendatud, seadusele rajaneva ja lepingutega kokku lepitud eelarvepositsiooni kujundamist ning võimekust valitud eelarvepositsiooni hoida. „Mittekorras riigirahandus ehk suutmatus hoida eelarvepositsiooni soovitud vahemikus ning puudujäägi, eriti jooksvate püsikulude katmine laenuga toob varem või hiljem kaasa selle, et agentuurid alandavad riigireitinguid ning laenuandjad tõstavad intressimäära, seda riski hinda,“ ütles ta oma ettekandes.

Akkermann toonitas, et ilma kulude kontrolli alla saamiseta rahandust korda ei saa. Tema sõnul on eelarvepositsiooni kontrolli alla saamiseks kaks võimalust: suurendada tulusid ja vähendada kulusid. „Riigil on veel kolmas võimalus: kasvatada majandust. Riigi tulud tulevad suuremas osas majanduse, nii institutsioonide, ettevõtete kui ka eraisikute majandustegevuse maksustamisest,“ rääkis ta.

Tema sõnul on on jäänud piisava tähelepanuta, et Eestis on väga paljud kulud indekseeritud. „See tähendab seda, et kui majandus kasvab, kui riigi tulud kasvavad, siis indeksite kaudu kasvavad kulud samamoodi ja mõned kulud kasvavad isegi kiiremini kui majandus või majanduskasvust kogutavad maksud,“ selgitas ta. „Niimoodi olemegi jõudnud matemaatilis-loogiliselt olukorda, kus palkade, pensionide ja toetuste kasv on toetanud inflatsiooni ja samal ajal surunud eelarvet defitsiiti. Matemaatiliselt on ka selge, et indekseerimise tõttu kasvanud kulusid ei saa kontrollida ministeeriumide majanduskulude või preemiate kärpimisega miljonite eurode kaupa. Need suurusjärgud on erinevad, indeksid protsendina SKPst võivad tõsta kulusid väga palju kiiremini, kui on võimalik kärpida ministeeriumide kulusid.“

Rahanduskomisjoni esimehe sõnul jõuab tõenäoliselt järgmisel nädalal Riigikokku lisaeelarve eelnõu, millega tehtavad kärped on abiks, aga pole piisavad. „Ei saa eelarvet tasakaalu pikas perspektiivis teisiti, kui me peame kärpima indekseid, siduma riigi käed lahti, et praeguses järjekordselt keerulises julgeolekuolukorras oleks võimalik tegutseda vastavalt muutunud oludele, mitte headel aegadel heas usus kasutusele võetud indeksitele. Me vajame reageerimisruumi,“ rõhutas Akkermann.

Reitinguagentuurid jälgivad mängu

Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk rääkis oma ettekandes rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest ja krediidireitingutest. Tema sõnul on rahvusvahelised finantsinstitutsioonid asutused, kes suudavad oma omanikriike toetada nii headel kui ka halbadel aegadel. „Halbadel aegadel kommertsrahastajad võivad väga-väga lihtsalt ära kukkuda. Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, kus Eesti on osaline ja omanik, seda kindlalt ei tee,“ selgitas ta.

Oki sõnul on maailma kolm kõige suuremat reitinguagentuuri andnud Eestile kõrge reitingu, neist kõige kõrgema Standard & Poor’s, kes on samas andnud ka negatiivse väljavaate. Negatiivne väljavaade peegeldab tema sõnul nende seisukohta, et pikaleveninud või vähem etteaimatavad konfliktid Venemaa ja Ukraina vahel võivad tekitada Eesti majandusele suuremaid majanduslikke kulutusi, kui seni on arvatud, ja seoses sellega võivad need rahapoliitilised mõõdikud ka halveneda. „Kui niisugune asi juhtub, siis loomulikult võidakse ka reitingut alandada,“ märkis ta.

Tema sõnul on laenuandja või võlasektori jaoks riigi reiting kõigi teiste näitajate kõrval üks tähtsamaid riigi usaldusväärsuse mõõdikuid. „Laenamisel on mõtet, kui raha suudetakse mõistlikult kasutada. See tähendab eelkõige seda, et kui võetakse pikaajalisi kohustusi, pikaajalisi laene, siis nendega ei kaeta lühiajalisi väljaminekuid, jooksvaid väljaminekuid, kus kulutus tehakse ära, aga pole päris kindel, kuidas see tagasi teenitakse, selleks et seda võlga teenindada,“ rääkis Okk ja lisas, et esmatähtsad on kõrge lisandväärtusega teadmistemahukad tooted ja teenused, innovatsiooni rahastamine ja haridus, kuid unustada ei tohiks ka taristuinvesteeringuid energeetikasse ja transporti.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tõi oma ettekandes esile, et kuigi Eesti võlg on rahvusvahelises võrdluses jätkuvalt väike, on selle kasvu kiirus muljetavaldavalt suur. Tema sõnul näitab Rahandusministeeriumi prognoos, et nelja aasta pärast kulutame iga-aastaseks võla teenindamiseks ehk mitte põhiosa tagasimaksmiseks, vaid intressideks 0,9 protsenti SKTst. Ta märkis, et kui intressimaksed on kiiremad või suuremad kui majanduse kasvutempo, on meil keerulisem võlast ise välja kasvada.

Kaasiku sõnul tuleb olla valmis selleks, et tulevad järgmised kriisid, ja siis on mõistlik omada pigem madalamat võlakoormat kui kõrgemat, sest see annab manööverdamisruumi juurde. „Me teame, et jah, me oleme euroalal, me oleme NATOs, aga me peaksime aru saama, et mida kõrgem on meie võlakoorem, seda raskemaks võib täiendava laenu võtmine kriisiolukorras muutuda,“ ütles ta.

Kaasiku hinnangul oleks Eestis vaja ühist arusaama või ühiskondlikku kokkulepet, milline võiks olla võlatase ja mis oleks mõistlik eesmärk, mille poole pikas perspektiivis püüelda. „See aitaks meil seda sihti paremini seada,“ ütles ta ning pakkus välja, et Eesti eelarvereeglid võiks Riigikogu koos ekspertkoguga iga kolme, nelja või viie aasta tagant üle vaadata.

Ainus lahendus on refinantseerimine

Tartu Ülikooli akadeemik, rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane rõhutas oma ettekandes, et riigi rahanduses on vaja väga pikka vaadet. Tema sõnul on oluline saavutada konsensus ja rääkida inimestega, nii nagu asjad on. Ta tõi näiteks, et 2009. aastal oli palju hullem majanduskriis, kuid oli ka selge siht. „Kui me ei oleks tookord kärpinud, siis me ei oleks täitnud euroala nõudeid ja me ei oleks siiamaani euroalas, sest inflatsiooniga me ei saanud kuidagi sisse, meil oli kogu aeg üle normi,“ ütles ta.

Samuti on Varblase sõnul oluline aru saada, et me oleme täiesti uues olukorras, kus me ei suuda laenu enam ise tagasi maksta. „Refinantseerimine on ainuke võimalus. Ja sellega kaasneb terve rida asju – selliseid, mida me enne üldse ei pidanud mõtlema: mis perioodiks võlakirja välja anda, missuguses mahus ja nii edasi,“ lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Igor Taro Eesti 200, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines kõnega Jaak Aab.