Mark-Mihkel Eiche: TalTechi mereakadeemiast saadud haridus ei jäta hätta maal ega merel

TalTechi Eesti Mereakadeemia laeva elektrimehaanika kolmanda kursuse üliõpilane Mark-Mihkel Eiche leiab, et on valinud endale väga laheda eriala, mis annab võimaluse elus tohutult saavutada ja käia kohtades, kuhu muidu ealeski ei satuks.

„Kui meri kutsub ja kui sa seda kutset südames tunned, siis sellele ei saa vastamata jätta. Siis tuleb minna.“ Sellisele veendumusele on Mark-Mihkel Eiche oma õpingute ajal jõudnud.

Tahtis lapsena teada, kuidas vee all hingata

Gümnaasiumi ajal mõtles Mark-Mihkel arstiteaduskonda astumise peale, käis haiglas isegi ühe anestesioloogi juures töövarjuks, aga aja edenedes need plaanid hääbusid ja 12. klassis hakkas üha enam kummitama mõte, et üks õige amet ja kutsumus võiks tema jaoks olla laevamehaanika.

Lapsepõlves Koplis elanud Mark-Mihkel oli juba toona merega n-ö sina peal, käis palju rannas ja armastas mõelda müstilisest suurest vetevallast. Kui enamik inimesi unistab noores eas lendamisest, siis tema unistas vee all hingamisest.

Laevamehaanikul on ees avar tööpõld

Õpinguaastad on siiani lennanud linnutiivul ja üha lähemale jõuab tööleasumise aeg. Võiks arvata, et Eestil pole ju neid laevu kuigi palju, kuhu mehaanikuid vajatakse, aga tegelikult Mark eesootava tööpõllu pärast ei muretse, sest häid spetsialiste vajatakse nii meie enda saarte vahel kurseerivatele parvlaevadele, Tallinki laevadele kui ka välismaa alustele. Kõik sõltub töölepürgija enda südikusest.

Eriala, mida ta õpib, on insenerieriala ja amet, mille ta pärast õppimist omandab, eeldab ennekõike tööd laeval, sest ei õpita otseselt ehitamist, vaid hooldust ja remonti.

„Aga kui sa oled juba kord kõrgharidusega mehaanik, siis leiad tööd põhimõtteliselt kõigis mehaanikafirmades. Kui lisandub veel elektrimehaanika eriala, siis neid spetsialiste vajavad kõik elektrotehnikaettevõtted,“ kirjeldab ta oma eriala laiaulatuslikku kasutust. „On raudpoltkindel, et laevad ei kao tulevikus kuhugi. Elektrit tuleb tehnoloogiasse küll juurde, aga enamikku laevadest viib edasi ikkagi diiselmootor, millele praegu alternatiivi pole.“

Laevanduses on tulevik täis uusi avastusi

Laevamehaaniku töö pole enam ammu õlise mutrivõtmega kusagil laevakõhus askeldamine, vaid kõrgemal tasemel täppistöö, kus lisaks mehaanikuoskustele kuluvad marjaks ära teadmised IT, elektroonika, elektrotehnika ja viimasel ajal ka üha rohkem programmeerimise vallast.

„Näpud saavad vahepeal õliseks ikka, aga laev on kui suur töökoda, mis on 300 meetrit pikk, 60 meetrit lai ja veel omakorda 20 meetrit kõrge, kus igasuguseid süsteeme on mitme kortermaja jagu ning nende korrashoidmiseks on vaja väga mitmekülgseid teadmisi ja oskusi,“ iseloomustab Mark-Mihkel laevamehaaniku töö köögipoolt. „See on otsast otsani täppisteadus, mis algab juba sellest, et tuleb leida põhjus, miks kuskil kohas mõni lamp läbi põles. Kui sa laeva toimimise loogikat insenerina juba adud, ei võta sa seda enam kui raketiteadust, vaid suudad läheneda sellele ratsionaalselt. Ja see on ääretult huvitav.“

Otsusta ka Sina oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik