2017. aastal kalkuleeriti RB maksumuseks üle kolme Balti riigi ca 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks ca 1,8 miljardit.

Prognoosmaksumuse muudatuste peamised põhjustena nimetab vahearuanne Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning hiljutise COVID-pandeemia mõjusid, mis koos muude asjaoludega on kaasa toonud ehitushindade ca 35% kallinemise võrreldes 2018. a eelprojektis kasutatud 2016-2017 a ehitusmaksumusega.

Rail Balticu valmimiseks on arvestatud hiljemalt 2030. aasta., kui peab valmima Põhja-Lõuna suunaline raudteeühendus kolme Balti riigi vahel, mis võrreldes projekti täislahendusega hõlmab Eesti osas mõningaid ehituslikke mööndusi.

Aprilli seisuga on ajakava kohaselt RB Eesti osa põhitrassi projekteerimine edukalt lõpetatud lõikudel Ülemistest Pärnumaa põhjaosas paikneva Tootsini.

Muuga-Soodevahe ning Tootsi-Pärnu lõigul jätkatakse projekteerimist uute lepingutega olemasolevate projektmaterjalide põhjal.

Ministeeriumi teatel on Pärnu-Ikla lõigul kavas tellida projekteerimis-ehitustööd allianss-hanke korras, et korvata Pärnu maakonnaplaneeringu tühistatud lõigu täiendavast planeerimisest tulenenud hilinemisi.

Positiivsema poole pealt tõi lliimaministeerium välja, et 2023. a lõpu seisuga on kõik lõpetatud tegevused on püsinud CEF rahastamislepetega kokku lepitud eelarvete piires või jäänud isegi neist allapoole.

1. jaanuari seisuga on RB ehitamiseks omandatud 521 maatükki, neist 289 Rapla, 157 Harju ning 75 Pärnu lõigus. Kokku on tehtud tehingud ca 19,1 miljoni euro eest.