„Kuigi aprillis vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht aastases võrdluses 3 protsenti, siis kuises võrdluses üheprotsendine vähenemine näitab, et langusest taastumine toimub üsna konarlikult. Selle aasta esimese nelja kuu keskmisena on müügimaht jätkuvalt kerges languses. Nii on aastases võrdluses languse taandumise taga paljuski eelmise aasta alguse madalam võrdlusbaas,“ kommenteeris Mertsina täna avaldatud värskeid jaekaubanduse numbreid.
Swedbanki peaökonomist tõi välja, et kõige rohkem mõjutas aprillis jaekaubandusettevõtete langust müügimahu vähenemine supermarketites ning kodu- ja ehitustarvete kauplustes. Kuna need kauplused on jaekaubanduses suure osakaaluga, olid nende müügimahtude langused, vastavalt 6 protsenti ja 12 protsenti ka suurima mõjuga.
„Jaekaubandusettevõtete müügimaht on vähenenud järjepidevalt juba alates ülemöödunud aasta septembrist ja viinud selle tagasi 2020. aasta sügise tasemele. Kahe aasta taguse tipuga võrreldes on jaekaubandusettevõtete müügimaht kukkunud 14 protsenti. Samas oli toonane kasv tavapäratult tugev ja viis selle mahu üle pikaajalise trendi. Nüüdseks on jaekaubanduse müügimahud olnud sellest trendist allpool varsti juba aasta,“ nentis ta.
Läti ja Leeduga võrreldes on Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulemus Mertsina sõnul kaugelt kõige nõrgem. „Kui meil see käesoleva aasta esimese nelja kuuga vähenes, siis Lätis ja Leedus suurenes. Samas ei ole Lätis jaekaubanduse müügimahu kasv olnud püsiv ja selle keskmine tulemus on tagasihoidlik. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahu langus selle aasta esimese kolme kuu järgi suuruselt kolmas,“ ilmestas analüütik.
Kuna müügitulu langes kuludest oluliselt rohkem, kukkus selle aasta esimeses kvartalis jaekaubandus ka kahjumisse. „Enne seda nägime jaekaubanduses esimeses kvartalis kahjumit kaheksa aastat tagasi. Paljuski aitas sellele kaasa kõrgema võrdlusbaasi mõju. Jaekaubandusettevõtete keskmine juurdehindlus oli statistikaameti andmetel 26 protsenti ja see oli isegi veidi allpool pikaajalisest keskmisest,“ ütles ökonomist.
Eesti jaekaubandusettevõtete kindlustunne langes allapoole pikaajalist keskmist juba 2022. aasta keskel ja on Mertsina sõnul kahjuks jätkuvalt väga nõrk. „Kuigi märtsis ja aprillis ettevõtete lähikuude majandustegevuse ootused paranesid, on ka see näitaja pikemat võrdlust arvestades veel vilets. Lähiriikide ja ka euroala keskmisega võrreldes on Eesti jaekaubanduse nõrk kindlustunne justkui teisest maailmast,“ möönis ta.
„Meie inimeste reaalpalk on kasvanud küll juba eelmise aasta keskpaigast, kuid nõrk kindlustunne pidurdab tarbimist. Samas, kuna palgakasv ületab tublisti inflatsiooni, siis inimeste ostujõu suurenemine jätkub. Intressimäärade langus toob täiendavalt leevendust laenukohustustega majapidamistele. See peaks kokkuvõttes parandama tarbimist ja sealhulgas jaemüügi väljavaadet,“ prognoosis Mertsina.
