Mitme küsimustikule vastajad eeldavad, et esimene kuuest veerand protsendipunktilisest langetusest intressides (hetkel 4%) saabub järgmine nädal. Pärast viimast aprilli kogunemist on keskpanga juhtliikmed tugevdanud ootusi kärpe osas juunis, mis tähendab, et Euroopa Keskpank oleks Föderaalreservi ja Inglismaa Keskpanga ees esimene langetaja.

Ometi seavad Euroopa jõuline majandus, tugev palgasurve ja erinevad riskid küsimusi järgnevate langetuste osas. Kaks nõukoguliiget on öelnud, et nad tahavad oodata septembrini enne, kui Euroopa Keskpank astuks järgmise sammu langetuste suunas. Mitmete majandusteadlaste sõnul paneb Euroopa Keskpanka kõhklema ka Föderaalreservi ebamäärased mõtteavaldused ja otsused.

EKP kavatsuste kommunikeerimine nii, et mitte ette joonistada kindlat stsenaariumit on Bloombergi sõnul kindlasti üks suurimaid väljakutseid Lagarde’i jaoks. „On keeruline vaielda, miks nad on nii kindlad intressikärbetest, samas kui nad ei paku edasisi juhiseid,“ ütles AXA Investment Managersi ökonomist Hugo Le Damany. Ta näeb, et Euroopa Keskpank peatab lõdvendamise järgmise aasta juulis, mil hoiuseintressimäär jääb püsima 2,75% juures.

Samas peavad mitmed majandusteadlased suurimaks riskiks euroala inflatsiooni tõusmist, mida mõjutavad ka USA presidendivalimised ja geopoliitilised pinged.

Pärast kahte kuud kiirenes inflatsioon mais 2,4%-i tasemele. 2024. aasta algul mitterahunemist näidanud palgasurve, andes hoogu teenusehindadele ja jätkates kasvutempot 4%-lises tempos. Sellises ebamäärases keskkonnas ei eelda ökonomistid, et EKP pakuks igal uuel kohtumisel väljavaadet järgmistele langetustele, sest eeskätt pööratakse tähelepanu kvartaalsetele majandustulemustele.