Käesoleva aasta esimese kvartali SKT kukkus eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti ja aastataguse ajaga võrreldes 2,1 protsenti, kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud andmeid. Uusküla sõnul tähendab see, et esimese kvartali majanduslangus oli pea sama suur nagu kolmel varasemal kvartalil. „Eesti majanduslangus jätkus täies hoos,“ sõnas ta, lisades, et langusperiood on kestnud nüüdseks 9 kvartalit järjest.

Luminori peaökonomisti sõnul oli esimeses kvartalis majanduslangust näha erinevates kohtades. Taas vähenesid nii eratarbmine kui ka jaekaubanduse mahud. „Tööstustoodang, eriti just mittekulutoodete tootmine, vähenes jätkuvalt. Eestis ehitati märgatavalt vähem kui eelmisel aastal. Eesti eksport nii kaupade kui teenuste osas oli jätkuvalt langustrendis. See nimekiri on kahjuks pikk,“ tõdes Uusküla.

Positiivsema poole pealt tõi ökonomist välja investeeringud ja kaupade impordi vähenemise. Samuti on SKT-d toetanud kasumitaotluseta institutsioonid ja valitsemissektor.

Luminori teatel ootavad nad käesolevaks aastaks jätkuvalt üheprotsendilise majanduslangust. Et säärane miinus aga saavutada, peaks Eesti majandus aasta lõpus vähemalt ühe protsendi jagu kasvama hakkama, tõdes pank.

Palgad kasvavad

Uusküla sõnul näitavad teise kvartali alguse jaekaubanduse numbrid siiski, et tarbimise langus võib olla veidi pidurdunud ja pidurdumas. „Hinnad aprillis küll kasvasid, kuid maikuised hinnad jäid muutumatuks. Kuna palgad kasvasid esimeses kvartalis veidi rohkem kui oodatud ja palgatõus jätkub, siis ka reaalpalgatõus jätkub,“ tõdes ta.

Eesti majandust võiks ökonomisti sõnul turgutada ka Euroopa Keskpanga intressipoliitika. „Intressimäärad on vaikselt alanemas ning Euroopa Keskpank on oodatavalt juunis alandamas rahapoliitika intressimäärasid. See suurendab ka vabalt kasutatavat tulu laenuklientidel. Euroala majanduskasvu negatiivsed stsenaariumid on hetkel laualt maas, isegi kui Saksamaa majandus kiratseb. Majanduslik kindlustunne on paranemas nii Eestis kui Euroopas,“ jätkas Uusküla positiivsemal noodil.

Samas tõi ta välja ka Eesti majanduse sügavamad probleemid. „Eesti jaoks väljakutseid jagub. Negatiivne lisaeelarve võtab majanduselt tuge, mida enne oodati. Maksumuudatuste osas pole kindlust. Muutunud konkurentsiolukorras on vaja majanduspoliitika üle vaadata ja rakendada roheline üleminek majanduskasvu toetama, mitte seda sööma,“ tõdes Uusküla, lisades, et riigil on vaja paralleelselt tegeleda ka paljude teiste tähtsate valdkondadega, nagu näiteks sündimus, sotsiaalvaldkond, tervishoid ja haridus.