Kuidas jõuda üksikutest arendusprojektidest süsteemse innovatsioonijuhtimiseni?

2023. aasta kevadel asus kümme ettevõtet välja töötama oma tulevikustrateegiat. Kodu- ja välismaiste innovatsiooniekspertide ning mentorite abiga analüüsiti oma ärimudelit, tutvuti valdkonna trendide ja tulevikutehnoloogiatega ning õpiti paremini tundma oma klientide vajadusi. Seda kõike eesmärgiga saavutada ettevõttes uus arenguhüpe ja tõusta oma valdkonna innovatsiooniliidriks.

Teiste seas alustasid eelmise aasta kevadel EASi ja KredExi ühendasutuse tippinnovaatorite programmi valmistoitude tootja Lunden Food ning spordiklubi MyFitness. Jälgisime nende teekonda läbi kaheksa kuu. Pärast seda, kui programm sai ametlikult osaliste jaoks läbi, uurisime neilt, milline on retsept tippinnovatsiooni sünniks.

Tunne oma konkurentsieelist

Kolm korda Eesti parima toidutööstuse tiitliga pärjatud Lunden Foodi eesmärk on pakkuda oma klientidele tasakaalustatud toitu. See oli ettevõtte fookuses ka oma tulevikustrateegiat planeerides. Tippinnovaatorite programmi käigus tegeleti kahe suurema arendusprojektiga, millega loodetakse valmistoitude turule tuua täiesti uued tooterühmad. Peamine muutus toimus programmis osalenute jaoks hoopis innovatsiooni mõtestamises.

Lunden Foodi arendusdirektori Vambola Moorese sõnul iseloomustab neid programmi järel läbimõeldum ja teadlikum tegutsemine. „Kui varem tähendas innovatsioon meie jaoks eelkõige toote- või lahenduspõhist uuendust, siis nüüd mõtleme ka sellele, mis on innovatsioon laiemalt – kas ja kuidas toetavad seda organisatsioonikultuur ning tööprotsessid.“ Moorese hinnangul on Lunden Foodi peamine konkurentsieelis võimekus käsitööna suures valikus valmistoite toota. „Küsimus on selles, kuidas seda eelist ka näiteks kümne aasta perspektiivis säilitada, olukorras, kus töökäsi jääb turul aina vähemaks ning konkurendid panustavad üha enam automatiseeritud lahendustesse,“ ütles ta.

„Arenguhüpe ei tule iseenesest, selleks peab ise midagi ära tegema. Suured asjad ei sünni alati kastist väljas, teinekord piisab ka kasti sisse vaatamisest ja olemasoleva paremaks muutmisest,“ tõdeb ettevõtte müügi- ja turundusjuht Evelin Toomela. Ehkki uuendusmeelsus oli Lunden Foodis olemas ka varem, aitas tippinnovaatorite programmis õpitu tegevust raamistada. „Struktureerisime oma tegevusi ja teeme ka reaalselt mingeid asju nüüd teistmoodi,“ ütles Toomela.

Näiteks kutsus Lunden Food programmi käigus kokku ettevõttesisese innovatsiooninõukogu. Selle peamine funktsioon on võtmeüksustega koostöös uusi ideid valideerida või vastupidi, need kõrvale lükata. „Varasemalt tegeles iga osakond ise uuendustega. Nüüd on protsess oluliselt koordineeritum,“ rääkis Vambola Moores. Innovatsiooninõukogu mängib olulist rolli ka organisatsioonisiseses infovahetuses, võimaldades ettevõtte erinevatel üksustel üksteise tegemistega jooksvalt kursis olla.

Fookuses sisekommunikatsioon ja kliendi tundmine

Efektiivne sisekommunikatsioon on märksõna, mida rõhutavad nii Lunden Foodi kui ka MyFitnessi esindajad. „Tippinnovaatorite programmis õpitu näitas, et oleme infoliikumise tähtsust alahinnanud,“ märkis Vambola Moores. Tema kolleeg, finantsdirektor Enn Jaama sekundeeris: „See võib tunduda triviaalne mõte, aga inimestega rääkides, nendega ideid jagades tõepoolest tullakse uuendustega kaasa. Programm aitas seda lihtsat tõde meenutada.“

Programmijärgselt tegeletakse Lunden Foodis innovatsioonile suunatud organisatsioonikultuuri ülesehitamisega. Peamine küsimus on, kuidas uuendusmeelsust ettevõttes tervikuna juurutada ja järjepidevalt toita. „Lihtne on tegeleda ainult harjumuspärasega, eriti kui see on miski, mida juba väga hästi oskame. Innovatsioon nõuab aga rutiinist väljumist,“ ütles Jaama.

Olulise praktilise muudatusena on Lunden Foodil nüüd ka oma 400-liikmeline testgrupp, kellelt uutele ideedele tagasisidet küsida. Kliendikesksuse olulisust rõhutasid ka MyFitnessi esindajad. „Igasuguste uuenduste puhul tuleks alustada sellest, millist probleemi me lahendame, mitte võtta eesmärgiks iseenesest lihtsalt midagi ägedat ära teha,“ andis MyFitnessi finantsjuht Piret Kotka praktilise näpunäite kõikidele ettevõtetele.

Struktureeritumat ja mõtestatumat lähenemist innovatsioonile toob tippinnovaatorite programmi mõjul toimunud muutusena esile ka Kotka. „Ehkki kaheksa programmikuud oli kõikide jaoks väga intensiivne periood, kus koolituste ja kodutööde kõrvalt tuli hakkama saada ka igapäevase tööga, siis sisuline töö nüüd alles algab. Saime programmist hea põhja, nüüd tuleb sellele toimiv süsteem üles ehitada,“ märkis MyFitness Eesti tegevjuht Tiina Matikainen.

Operaator vs. innovaator

Eesti suurima spordiklubide keti tiitel ei ole MyFitnessile lihtsalt sülle kukkunud – turuliidriks olemine nõuab pidevat arengut ja suutlikkust olla konkurentidest alati sammuke ees. Samas tõdeb ettevõtte turundusjuht Marika Mäsak, et enne tippinnovaatorite programmiga liitumist oli uute ideede leidmine ja teostamine pigem õhinapõhine. Iga osakonnajuhi tööülesandeks oli ka oma valdkonna arendusi juhtida. Tippinnovaatorite programmis õpitu aga tõi arusaamise, et edu tagamiseks peab lähenemine olema koordineeritum. Nii loodigi ettevõttes täiendavalt digiarenduste protsessijuhi ametikoht, kelle ülesanne on toetada kõiki osakondi, aidata paika panna protsessid ja ajakava ning suhelda vajadusel väliste partneritega.

Digilahendused on MyFitnessi jaoks oluline innovatsioonisuund. Tippinnovaatorite programmis oli ettevõtte fookuses personaaltreeningute platvormi arendamine, millega loodetakse muuta klienditeekonda lihtsamaks ja seeläbi soodustada tervislike harjumuste kujunemist. „Online-lahendus võimaldaks meil ehk ka oma geograafilist haaret laiendada,“ rääkis Mäsak.

„Ma ei alahindaks sugugi ka erinevaid kontakte, mida programmi raames saime – olgu need konsultatsioonifirmade, ülikoolide või muude organisatsioonide esindajad, muidugi ka meiega koos programmis kaasa löönud teised ettevõtted,“ ütles MyFitness Eesti tegevjuht. Ta lisas, et programmis osales küll kümme väga erineva profiiliga ettevõtet, kuid probleemid olid kõigil võrdlemisi sarnased.

Lisaks loengutest ja töötubadest õpitule tõi Marika Mäsak positiivse muutusena välja ka omavahelise sünergia, mis programmi käigus tekkis. „Meie jaoks tähendas see kaheksat kuud tihedat koostööd ja sageli ka n-ö harjumuspärastest rollidest väljaspool tegutsemist. Õppisime tundma üksteise tugevusi ja nõrkuseid, millest on kindlasti tohutult kasu kõikides meie järgmistes ettevõtmistes.“

Lõpetuseks uurisime programmis kaasa löönud ettevõtetelt, mis eristab tippinnovaatorit teistest ettevõtetest. Lunden Foodi arendusdirektori Vambola Moorese sõnul on kõige olulisem avatus. „Julgus vaadata oma äri teise pilguga, leida üles arenguvõimalused ja olla valmis muutusteks,“ kirjeldas ta. MyFitnessi naiskond tõi esile mugavustsoonist väljumise. „Tippinnovaator on see, kes vaatab tulevikku, kellel on visioon. Teda ei tasuks segamini ajada aga tippoperaatoriga,“ võttis Tiina Matikainen osava sõnamänguga programmist saadud õppetunnid kokku.