REPLIIK | Kodumaja katusel päikesepaneelidega rahateenimise aeg ei ole läbi

See on ainult positiivne, et Eesti on saanud suureks päikesepargiks, mis kasvab aina suuremaks. Siiski ei pea koju päikesepaneelide paigaldamisel kartma, et nüüdsest asendub kallis elekter kalli võrgutasuga ja investeering ei tasu ennast ära.

Kõik on läbimõeldud juhtimise küsimus, kui lisaks enda varustuskindluse tagamisele on soov mitte kahjumisse jääda. Päikeselise ilmaga tootmisel on kolm komponenti, millele tähelepanu pöörata: võrku müümine ning salvestamine ja nende juhtimine.

Esiteks, elektritootmisseadmetest nagu päikesepargid ei ole elektrit võrku müües võrguettevõtte poolt ühtegi tasu. Vastavalt elektrilepingule rakendub hoopis elektrimüüjatasu (näiteks börsipaketi börsimarginaal), mis lahutatakse võrku müüdud elektri hinnast maha.

Teiseks on võimaluse korral kasulik paigaldada ka salvestusvõime, et üleliigset elektrit mitte miinusega võrku müüa, vaid sel ajal hoopis hilisemaks kasutamiseks salvestada. Näiteks on elektri ostmise võrgutasu keskmisel majapidamisel 26 eurot/MW, õhtune elektri hind 100 eurot/MW. Selle summa hoiaks keskmine majapidamine igal juhul kokku, kui salvestaks päevase toodangu ülejäägi ja tarbiks seda õhtul.

Kolmas komponent ehk tark juhtimine seisneb aja ning vaeva kokkuhoius. Mõistlik ei ole kogu aeg hoida lahti eraldi ekraani, et jälgida, mida teeb elektri hind ja millal tuleb müüma või salvestama hakata. See tuleb automatiseerida. Miinushindade korral piirab virtuaalse elektrijaama äpp võrku müümist – kui salvestusvõime puudub – ja kasutab salvestatud elektrit siis, kui hinnad on kõrged. Teoreetiliselt saab nii endiselt lisaraha teenida ja tasuvusaega lühendada.

Päikeseparkide ja koduse energiatootmise lisateenistus ei pea ilmtingimata väljenduma müügist saadud kasumis, vaid tegemata jäänud kulutustes. Kodust tootmist tuleb lihtsalt arendada nutikalt ning selleks kasutada vastavaid lahendusi. Seega ei ole päikeseparkide juurdetulek nende tegelikku tasuvust vähendanud.