Usk Eesti majandusse mureneb. Reitinguagentuur langetas Eesti reitingut

Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) langetas Eesti reitingu ühe astme võrra tasemele A+.

Eesti väikest ja avatud majandust mõjutavad keskpikas plaanis Venemaa pikaleveninud sõda ja geopoliitilised riskid laiemalt – mõjud on nii riigirahandusele, majanduskasvule kui välisele konkurentsivõimele. Reitingut toetavad endiselt tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Samuti toob agentuur positiivsena välja jätkuvalt madala võlakoormuse.

Agentuur prognoosib, et sel aastal Eesti majandus nõrga välisnõudluse tõttu veel kahaneb ja pöördub taas kasvule järgmisel aastal. Majanduskasvu eelduseks on välisnõudluse taastumine selle aasta lõpus ja tarbimise tõus inflatsiooni languse jätkudes. Aastatel 2025–2027 kasvab majandus S&P hinnangul keskmiselt veidi alla 3 protsendi.

Eesti majanduse kiratsemise põhjustena toob agentuur välja meie majanduse eripärad. Puidutöötlemissektorit on mõjutanud nõrk nõudlus peamistelt Põhjamaa turgudel ja häired tarneahelas, kus vajaminev saadi varem Valgevenest. Lisaks mõjutas Eesti transpordisektorit idasuunalise transiidi katkemine ja põlevkivienergeetikasektorit nõrgestasid madalad hinnatasemed. Tugev on olnud IKT-sektor.

Suurenenud kaitsekulutused avaldavad survet riigieelarvele. Eesti hetke konkurentsivõime võib pärssida eksporti ja mitmete riskide tõttu võivad väheneda välismaised otseinvesteeringud, mis kokkuvõttes lükkab edasi majanduskasvu taastumist COVID-i eelsele tasemele.

Reitingu väljavaadet hindab S&P stabiilseks, mis peegeldab ootust, et Venemaa sõda ei laiene NATO liikmesriikide territooriumitele. Stabiilne väljavaade võtab keskpikas vaates arvesse riske, mis on seotud nii kulude kasvu kui maksulaekumisega geopoliitiliste arengute tulemusel, samuti välisinvestorite võimalikku käitumist. Neid riske tasakaalustab aga prognoositav tsükliline majanduse taastumine tugevama sise- ja välisnõudluse ning lõdvema rahapoliitika toel.

Töötuse kasv jääb mõõdukaks

Agentuur prognoosib, et töötuse määr tõuseb 2024. aastal 7,6 protsendini, mis on jätkuvalt väga mõõdukas kasv Eesti pikaleveninud majanduslanguses. Tööturu jahenemine aitab vähendada survet palgakasvule.

Inflatsioon aeglustub 2024. aastal 3,3 protsendile, kuid jääb euroala keskmisest kõrgemale kuni 2027. aastani.

Reitingu langetamiseni võiks agentuuri sõnul viia, kui Venemaa sõja tagajärjed kujunevad oodatust suuremaks ja avaldavad negatiivsemat mõju riigirahandusele ja majanduskasvule koos täiendavate julgeolekuriskidega.

Reitingut tõstma on agentuur valmis juhul, kui sõjast tulenevad riskid taanduvad koos majanduse väljavaadete, välisinvesteeringute ja eelarvepositsiooni paranemisega.