Kaubanduskoda maksuameti soovist kontrollida ettevõtete pangakontosid: ideed ei peaks mutta trampima
(111)
Maksuameti soov saada käibemaksu pettuste ärahoidmiseks pankadelt infot ettevõtete kontoseisude kohta väärib arutelu ja analüüsi, leiab ettevõtteid esindav Kaubandus-Tööstuskoda.
„Ettevõtete esimene eelistus on alati olnud, et riik koguks kokku olemasoleva maksutulu, mitte ei hakkaks eelarve defitsiidi lappimiseks kehtestama esimese sammuna uusi makse,“ ütleb Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. Tema sõnul töötab Eesti maksuhaldur juba täna võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega tõhusalt, kuid leidub kindlasti ka uusi ideid, mille abil vähendada maksuauku kümnete, kui mitte sadade miljonite eurode ulatuses. „Seega on väga positiivne, et maksu- ja tolliamet otsib võimalusi, kuidas vähendada maksuauku ja muuta maksude kogumist efektiivsemaks,“ leiab Udras.
Võimalik, et see aitab tulevikus ära hoida nii mitmegi uue maksu kehtestamise.
Maksu- ja tolliameti värskeimat ideed, saada pankadelt infot ettevõtete pangakontodelt läbikäinud raha kohta, on Udrase ütlusel hetkel keeruline hinnata, kas ja kui hästi sobitub see mõte olemasoleva õigusega. Idee detaile on veel liiga vähe teada. Näiteks tuleb hinnata, kas tegemist on proportsionaalse meetmega, räägib Udras. Samuti tuleb vaadata, kui suured ühekordsed ja igakuised kulud kaasnevad plaanitava muudatusega pankadele ning ka maksu- ja tolliametile. Teisalt tuleb vaadata ka, kui palju aitab ettevõtete pangakontode info vähendada maksuauku ja suurendada riigieelarve tulusid. Õigusliku poole pealt tuleb ka analüüsida, kas ja kuidas on idee kooskõlas näiteks pangasaladuse põhimõtte või ka isikuandmete kaitse põhimõtetega, loetleb Udras. „Seega maksu- ja tolliameti julget ideed ei peaks kohe mutta trampima, see idee väärib kahtlemata põhjalikku arutelu ja analüüsi. Võimalik, et see aitab tulevikus ära hoida nii mitmegi uue maksu kehtestamise või olemasoleva maksumäära tõstmise.“
