„Mõistan, miks maksuamet seda teha soovib, aga see viis ei kannata kriitikat,“ leiab Luude. Tema ütlusel liigume hooga ühiskonna suunas, kus süütuse presumptsiooni asemel on süüdi olemise presumptsioon ning riigil on õigus kontrollida keda ja mida iganes. „Kuhu järgmiseks? Kas kehtestame korra, et iga inimese küljes peab olema 24/7 kaamera, mis edastab pildi ja heli Eesti riigi ametnikele, et nad saaksid kohe kiirelt välja noppida need, kes ametnike arvates ei käitu õigesti?“ küsib Luude. Tema arvates riivab maksuameti plaan märkimisväärselt isikute (sh juriidiliste isikute) privaatsust ning sellise hinnaga makse koguma ei peaks.

Luude ei mõista, mida loodaks maksuamet sellise kontrollimisega leida näitaks Eesti Keskkonnateenuste kohta. Ettevõte on auditeerimiskohuslane ja audiitorid on näinud kõiki ettevõtte kontosid ja seal toimunud liikumisi. Kui nad on andnud kinnituse, et ettevõtte raamatupidamises on kõik korras, siis mida uut saaks maksuamet sealt kontodelt leida?

Lahendus, kus pättide leidmiseks soovitakse piltlikult öeldes kõigi kodud läbi otsida, on vastuolus vaba ühiskonna põhimõtetega.

Argo Luude, Eesti Keskkonnateenused

Luude usub, et see lõppeb olukorraga, kus ettevõte on sunnitud tööle võtma järjekordse bürokraatiaga tegeleva inimese, kelle ülesanne on vastata maksuameti päringutele, mida üks või teine laekumine endast kujutas. „Kuigi ettevõtjad on väga pikka aega kurtnud, et bürokraatia lämmatab ning teinud ettepanekuid selle koomale tõmbamiseks, siis reaalsus on risti vastupidi – nii ELi kui riigi tasandil laotakse ettevõtetele aruandluskohustust juurde,“ räägib Luude.

„Ma arvan, et see on väga rumal plaan ja seda edasi arutada ei tasuks,“ ütleb Luude kokkuvõtteks. Tema sõnul on maksuametil võimalus sõeluda välja kahtlased ettevõtted ja viia nende suhtes läbi kontrolli ning vajadusel menetleda rikkumisi. „Lahendus, kus pättide leidmiseks soovitakse piltlikult öeldes kõigi kodud läbi otsida, on vastuolus vaba ühiskonna põhimõtetega. Mina sellist ühiskonda ei soovi.“