LHV: maksuameti soov viiks osad kliendid välispankadesse ja tooks Eesti majandusse sularahatehingud
(18)
LHV Panga hinnangul kaasneks maksuameti sooviga, saada pankadelt ettevõtete kontoandmeid, hulga riske. Eesti pankade usaldusväärsus klientide silmis langeks ja ettevõtted otsiksid võimalusi Eesti krediidiasutusi oma äritegevuses vältida.
„Oleme jõudnud ohtlikku punkti, kus riik näeb panku kui ressurssi erinevate probleemide lahendamisel. Antud juhul on ressursiks massilised kliendiandmed,“ ütleb LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel. Tema sõnul müüvad pangad klientidele eelkõige usaldust – pangateenus on väärtus, mida kliendid hindavad. „Me ei saa toetada klientide poolt meile usaldatud isiklike andmete edastamist kolmandatele osapooltele kasutamiseks,“ on Kiisel seisukohal.
Ilmselt tähendaks see lisakulusid või koormust ka klientidele.
Kiiseli sõnul eeldab riik, et avalik huvi maksude laekumisele kaalub üles inimeste ja ettevõtete ootuse, et nad saavad oma andmed ja raha usaldada panga hoolde ilma, et sellest kellelegi kolmandale teada antaks. Nüüd soovib riik senist kontseptsiooni muuta ja kitsendada pangasaladuse kaitset. Pangajuhi hinnangul tuleks arvesse võtta võimalikke kaasnevaid riske. Kuna Eesti krediidiasutuste usaldusväärsus klientide silmis võib oluliselt kannatada, liiguks osa majandusest enam sularahapõhiseks, osad isikud viiksid oma tehingud pankadest välismaiste makseteenuste pakkujate juurde jne, loetleb ta võimalike tagajärgi.
Samuti ei ole selge halduskoormus, mida pangad peaksid kandma andmete edastamiseks. Riik jätaks andmete kokkupanemise ja edastamise pankade hooleks, tegeledes ise hiljem nende analüüsiga, lausub Kiisel. Ta lisab, et ilmselt tähendaks see lisakulusid või koormust ka klientidele.
Kiisel kinnitab, et on sama meelt Pangaliidu seisukohaga, mille järgi on vajalik põhjalik avalik arutelu, kas muudatused pakutud kujul on ühiskonnale vastuvõetavad.
