Majutus-toitlustussektori eksperdid: valdkonna tööjõuprobleemi aitaksid lahendada oskuslikumad juhid

Eesti majutus-toitlustussektoris napib jätkuvalt professionaalset tööjõudu, mistõttu kannatab ka teeninduse kvaliteet. Eksperdid arutlevad, mis aitaks valdkonda kimbutavat tööjõuprobleemi lahendada.

Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) tegevjuht Killu Maidla nentis, et koroonapandeemia, Vene-Ukraina sõda ja kohalike klientide ostujõu vähenemine on majutus-toitlustussektorile olnud suur proovikivi. „Pandeemia alguses, kui kehtisid väga ranged piirangud ja reisimine oli praktiliselt keelatud, lahkus sektorist ca 10 000 töötajat. Kuigi tänaseks on sektoris töötavate inimeste hulk sisuliselt taastunud, ei ole õnnestunud meil kõiki professionaalne oma valdkonna juurde tagasi tuua,“ lausus Maidla.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK Mainor) hotelli- ja restoraniettevõtluse erialajuht Kadi Elmeste lisas, et valdkonnas pingutatakse palju turismisektoris töötamise populariseerimise nimel, kuid paraku on kriiside mõju tuntav, sest rahvusvahelise turismi osakaal ei ole veel jõudnud oodatud tasemele. „Valdkonna andunud fännid ei ole kusagile kadunud, aga keeruline on uute töötajate leidmisega, sest ahvatlevaid valikuid on palju,“ selgitas Elmeste.

Spaahotelli vastuvõtujuht Olga Pivovarova kinnitas, et kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajate järele on endiselt suur nõudlus. „Paljud ettevõtted on valmis uusi töötajaid vastu võtma. Küll aga võtab kogemusega inimeste leidmine ja värbamine aega, eriti, kui töö asub väljaspool Tallinna,“ ütles Pivovarova.

Teenindajatöö on väheatraktiivne

EHRL-i tegevjuht peab tööjõuga seoses valdkonna peamiseks väljakutseks hooajalisust, mis tingib igal aastal olulisel määral ajutise lisatööjõu värbamist. „Peame tunnistama, et professionaalset tööjõudu napib ja eriti just juhtide seas, kes peavad iga kevad uued töötajad värbama ja nad ülikiirelt välja õpetama. Juhtidest sõltub kogu meeskonna tulemuslikkus ja teeninduse tase. Külalislahkuse valdkond on inimeste valdkond – me ainult ei teeninda, vaid töötame inimestega. Juhi esmane ülesanne on eelkõige suunata ja juhtida oma inimesi,“ kirjeldas Killu Maidla.

EEK Mainori erialajuht leiab, et olukorra teeb keerulisemaks teenindajatöö jätkuv ebapopulaarsus. „Teenindajatöösse suhtutakse sageli kui ajutisse ametisse, mida kooli kõrvalt teha. Tihtilugu ei nähta pikemat karjäärivõimalust või soovitakse kiirelt juhiks saada, kuid ei osata selle nimel pingutada. Samas heaks spetsialistiks ei saada juhuslikult, ilma erialaste teadmiste ja oskusteta,“ lausus Elmeste. Ta on veendunud, et erialaste teadmiste omandamise populariseerimine on üks viise, kuidas sektori peamisi väljakutseid lahendada.

Samas tõi Killu Maidla välja, et kriisiaastatega kaasnenud muutused on mõjunud töötajatele nagu arengukiirendi. „Tööjõupuuduse tõttu on ambitsioonikal ja hakkajal töötajal, kes omandab teenindaja oskused ja vilumuse, võimalik üsna kiirelt kasvada vahetuse vanemaks või juhiks. Varem oli see šanss märksa väiksem,“ ütles Maidla.

Majutus-toitlustussektori karjäär vajab rohkem erialaseid teadmisi

Olga Pivovarova LaSpast nentis, et kvalifitseeritud tööjõu puudumine mõjutab selgelt kvaliteetse teenindamise taset. „Erialased teadmised on meie valdkonnas üliolulised, sest need aitavad tagada kvaliteetse teeninduse, mis on majutus-toitlustussektori alustala,“ lausus LaSpa vastuvõtujuht. Just seetõttu soovis ta end ka ise kõrgkoolis arendada.

EHRL-i tegevjuht Killu Maidla usub, et need, kes soovivad majutus-toitlustussektoris karjääri teha, ilma erialase õppeta ei saa. „Õpingud hotelli- ja restoraniettevõtluse erialal on sobilikud eelkõige neile, kes juba valdkonnas töötavad, kuid sooviksid edasi areneda. Päris algajatel, kel puudub igasugune töökogemus, võivad õpingud olla veidi keerulised. Sellisel juhul peaks kohe koos õpingutega alustama ka uuel töökohal, sest ilma teeninduskogemuseta on selles valdkonnas raske juhtivale positsioonile saada,“ leidis Maidla.

Erialajuht Kadi Elmeste nõustus, et koolis õpetatavad teemad aitavad eelkõige spetsialistidel juhtivale kohale jõuda või rahvusvahelist karjääri teha. „Eriala õppejõud koolides on enamasti valdkonna parimad praktikud, kellelt saadakse detailsed teadmised edukaks tegutsemiseks. Samuti jagatakse omavahel kogemusi päris elust, mis teeb õpingud praktiliseks ja huvitavaks. Teooriat toetavad ka praktikad eri ettevõtetes, kus saab õpitut koheselt rakendada ja seeläbi süvendada veelgi oma erialaseid teadmisi. Teisisõnu aitab see kõik oma väärtust tööturul kasvatada,“ kirjeldas Elmeste õpingukorraldust. Kuna paljud eelistavad haridust omandada töö kõrvalt, toimub õpe sessioonõppes.

Pikk tee on veel minna

Killu Maidla tõi välja, et oskuste täiendamiseks pakuvad mitmed valdkonna ettevõtted töötajatele ka täiendkoolitusi. „Näiteks sommeljee kursused või rahvusvaheliste hotellikettide koolitused, mis on alati kõrgetasemelised ja mitmekülgsed,“ sõnas Maidla.

EEK Mainori erialajuht rõõmustas, et erialaste teadmiste olulisus on hakanud ajas tõusma, kuid pikk tee on veel minna. „Mitmed valdkonna ettevõtjad on otsustanud oma töötajate hariduse saamist toetada ning suunanud meeskonnaliikmed ennast kooli täiendama. See on märk, et erialaseid teadmisi väärtustatakse üha enam ning loodetavasti aitab see viia sektori uuele tasemele,“ ütles Kadi Elmeste lootusrikkalt.