Esimeses kvartalis oli vabu ametikohti ligi 10 000

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9598 vaba ametikohta, mida on 16,3% vähem kui eelneval aastal samal perioodil. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6500 inimese.

Statistikaameti sotsiaalstatistika analüütiku Liina Kuusiku sõnul oli esimeses kvartalis nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv pisut üle 609 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel.

„Vabad ametikohad moodustasid ametikohtade koguarvust 1,58% ning neid oli kõige rohkem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, avaliku halduse ja riigikaitse ja hariduse tegevusaladel,“ selgitas analüütik.

Kõikidest vabadest ametikohtadest 40% olid avalikus sektoris. „Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avalikus halduses ja riigikaitses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning veonduses ja laonduses, madalaim aga muudes teenindavates tegevustes ja põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis,“ ütles ta.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (74,2%), sealhulgas Tallinnas (65,8%), järgnesid Tartumaa (7,3%) ja Järvamaa (3,3 %). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Järvamaal ja Viljandimaal, madalaim aga Hiiumaal ja Põlvamaal.

Tööle võttis enim töötlev tööstus

Kuusik selgitas, et esimeses kvartalis võeti tööle 38 433 ja töölt lahkus 39 753 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta esimese kvartaliga võrreldes 8%.

„Tööle võtsid enim töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi ning haldus- ja abitegevustega tegelevad asutused. Töölt lahkunud inimeste arvu poolest tõusid kõige rohkem esile aga hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi, töötleva tööstuse ja ehitusega tegelevad asutused. Tööandja algatusel lahkus ametist 6485 töötajat ja see moodustas 16% kõigist töölt lahkunutest,“ selgitas ta.