Varahommikul kell 4.59 alanud ning kaheksa minutit kestnud esimene lugemine suurt tagasisidet riigikogus ei saanud. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et eelnõu peamine eesmärk on kaasajastada investeerimiskonto reeglistikku, mis võimaldab füüsilisel isikul finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata. Investeerimiskonto kasutamise reeglid muutuvad paindlikumaks ja arvestavad väikeinvestorite vajadusi senisest paremini. Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga muudatusi on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta algusest.

Ainukese küsimuse esitas reformierakondlane Aivar Sõerd, kes küsis erakonnakaaslaselt Mart Võrklaevalt tagasivaatavalt, mis mõju on olnud teise pensionisamba reformil, märkides, et lahkujatest on vaid vähesed, umbes 5000 inimest, asunud tegelikult ise oma pensionivara investeerima.

Sõerd ise kirjeldas rahanduskomisjoni esindajana, et eelnõud arutati komisjonis 27. mail. „Meil oli komisjonis põgus arutelu. Komisjoni esimees avas selle arutelu. Ta küsis, kas krüptovara lubamine investeerimiskonto jaoks ei ole liiga riskantne instrument. Vastus oli, et krüptovara on tänaseks üsnagi piisavalt kontrollitud ja reguleeritud ja neid pakuvad litsentseeritud teenusepakkujad,“ märkis Sõerd, millest eelnõud menetledes arutleti.

Samuti tõi Sõerd välja, et küsiti ka selle kohta, kas investeerimiskontole võib ka pensioniinvesteerimise rahalisi vahendeid kanda. Vastus oli, et ei või, sest need peavad olema erinevad kontod. Põgusalt käsitleti ka muudatusi, mis puudutavad tegevusloata väikefonde ning uuriti pensionisamba reformi mõjude kohta. „Ja oligi kõik, sellega meie arutelu piirdus,“ lisas rahanduskomisjoni liige.