Rahanduskomisjon otsustas lisaeelarve eelnõu riigikokku esimesele lugemisele saata

Riigikogu rahanduskomisjon toetab 2024. aasta lisaeelarve eelnõu, mille kogumaht on 183 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann märkis, et eelnõu näeb ette valitsussektori puudujäägi vähendamise sel aastal alla 3 protsendi SKPst Euroopa Liidu eelarvereeglite täitmiseks. „Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid, võimaluse korral kaasates ka oma allasutusi ja sihtasutusi, ning hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majapidamiskuludest. Ministeeriumide kokkuhoiu summa on suurusjärgus 50 miljonit,“ viitas Akkermann eelnõus toodud andmetele. Ta lisas, et eelnõu on kavas menetleda kiireloomulisena. Lisaeelarve aitab hoida riigi rahandust jätkusuutlikul rajal.

Ta lisas, et valitsus on kokku leppinud lisaeelarve meetmetes kogumahuga 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot, sealhulgas ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, nagu dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine.

Maksutulu väheneb

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk ütles, et valitsuse esitatud lisaeelarve kava on liialt tagasihoidlik. „Püütakse tegelikult kokku hoida vaid 50 miljonit eurot. See on samas suurusjärgus nagu keskkonnamaja maksumus,“ selgitas Kokk. Ta lisas, et lisaeelarvel on kaugeleulatuv mõju tuleviku maksulaekumistele: sihtasutuste ja äriühingute antavaid toetusi kärbitakse 6 miljoni ulatuses, mis seletuskirja järgi kahandab järgmisel aastal riigi maksutulu hinnanguliselt 20–30 miljonit.

Rahandusminister Märt Võrklaev selgitas, et valitsus ei plaani ära jätta suuri investeeringuid, küll aga mõjutab eelarvepositsiooni mõningate investeeringute nihkumine. Valitsus on seadnud eesmärgi, et selle aasta augustiks peab olema kohustustega kaetud 70% otsustatud investeeringutest, et täita aasta lõpuks investeeringute eelarve maksimaalses mahus.

Võrklaev ütles, et riigikaitse kui kõige prioriteetsema valdkonna rahastust negatiivse lisaeelarvega ei vähendata. Küll aga leiab ka kaitseministeeriumi valitsemisala solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskulusid. Vabanenud eelarve suunatakse kaitsevõime parandamisse. Siseministeeriumi valitsemisalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvelt, suurusjärgus ca 3 miljonit eurot.

Seekord ei puuduta eelarve kokkuhoiumeetmed muuseumide, teatrite ja kontsertasutuste sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid.

Eeltöö järgmise aasta eelarveks

Haiglatele antakse suunis parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses. Teaduse- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude taset vähendatakse muutunud SKP prognoosi arvestades 1%-ni SKPst, säilitades kokkulepitud eesmärgi. Riigieelarves küll ei kajastu haiglad, aga ka neile on antud suunis parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses.

Eelarve kohaselt on tulude suurendamiseks tõstetud riigimetsa majandamise keskuse dividendide summat ja arvestatud Elering AS-i täiendavate dividendidega vastavalt vabariigi valitsuse korraldusele. Lisaks vähendatakse valitsuse reservi – nii sihtotstarbeta kui ka sihtotstarbelist.

Eelnõus põhjendatakse, et riigieelarve puudujäägi vähendamine on ka eeltöö järgmise aasta riigieelarve tegemiseks, kus 80 protsendi ulatuses tuleb tagada, et kokkuhoiumeetmed on püsiva iseloomuga ja täidavad tulevaste aastate eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärki.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu täiskogu istungile 10. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. juuni kell 16.