Eesti vanimat investeerimisühingut ohustab pankrot

Avalduse Cresco Väärtpaberid pankroti välja kuulutamiseks esitati Küprose ühingu Asara Holding Limited poolt pärast seda, kui enam kui 2 aastat on püütud Crescosse paigutatud 1,5 miljonit eurot investeeringuid tagasi saada.

Täna 06.06.2024 tegi Harju Maakohus määruse, millega nimetas Aktsiaseltsile Cresco Väärtpaberid ajutise pankrotihalduri.

Aastast 2004 Finantsinspektsiooni poolt investeerimisühingu tegevusluba omav Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid probleemid ilmnesid võlausaldajatele esmakordselt 2021 aastal, kui aastakümneid Crescosse raha paigutanud välismaine investor soovis Crescoga sõlmitud varahalduslepingud lõpetada ja oma kogunenud investeeringud investeerimisühingust välja võtta.

Asara Holdingut esindav NJORD advokaadibüroo vandeadvokaat Erik Salur selgitab, et tema poole pöörduti siis, kui investor ise oli Cresco juhatuse liikme ja ainuomaniku Olev Schultsiga proovinud pool aastat läbi rääkida oma rahade tagasi saamises: „Esialgu selgitas Olev Schults, et tal on vaja aega võlakirjade realiseerimiseks, millest vabanevat raha saaks siis kliendile üle kanda, aga suhteliselt kiiresti saabus arusaamine, et tegelikult mingit vara Cresco Väärtpaberite Aktsiaseltil ei ole. Ülejäänud aja me sisuliselt lootsime, et mingi ime läbi mingi vara Crescosse tekib, aga pärast 2 aastat sama juttu saab ka kõige kannatlikumal investoril jaks otsa.“

Ajutise halduri määramise otsustas Harju Maakohus põhjustel, et Asara ja Cresco vahel sõlmitud varahalduslepingud on lõpetatud 2022 aastal ning Cresco poolt saadetud vastustes Asara pankrotihoiatustele ei ole Cresco ega Olev Schults eitanud, et Crescol vara puudub ning ainus lootus investoritel oma raha tagasi saada on siis kui Cresco omanik Olev Schultsil õnnestub oma ebaõnnestunud või mittelikviidsed investeeringud tagasi teenida. Samuti paluti mitte informeerida Finantsinspektsiooni või muid asutusi, kuivõrd see võiks viia kõikide võlgniku varade kaotuseni.

„Investoritele on kogu selle protsessi juures jäänud arusaamatuks, et kuidas on võimalik Finantsinspektsiooni kontrolli all oleval ühingul rohkem kui 2 aastat tegutseda maksejõuetuna. Meile on teada ka teisi võlausaldajaid suurusjärgus 3 miljonit eurot, kes on sarnaselt Asarale ootavad aastaid juba oma varade tagastamist, aga ometi on Crescol tegevusluba säilinud ja majandusaasta aruanded auditeeritud,“ märkis Salur.

Seni kohtueelses menetluses kogutud materjalide pinnalt tundub, et Cresco Väärtpaberid on näidanud investoritele, et nende vara on investeeritud madala riskiga 3-5% intressiga võlakirjadesse, aga tegelikult laenati raha Cresco Väärtpaberid enamusaktsionärile Cresco Aktsiaselts ning sealt kasutati raha nii nagu heaks arvati. Ehk siis Olev Schults Cresco Väärtpaberid juhatuse liikmena tegi tehingu 100% enda omandis oleva Cresco AS-iga ning näitas investoritele paberi peal tootlust, mida tegelikult ei eksisteerinud.

Aktsiseltsi Cresco Väärtpaberid ajutiseks pankrotihalduriks määrati Maarja Roht, kellel on nüüd kohustus hiljemalt 08.07.2024 esitada kohtule kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses tuleb märkida, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohtumäärus on saadetud ka Finantsinspektsioonile teadmiseks.