Euroopa Keskpank otsustas intressimäärasid langetada

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas täna esimest korda alates mullu septembrist intressimäärasid muuta, langetades neid 0,25% võrra.

Otsus oli oodatud, mida peegeldab ka euribori langus viimastel kuudel. Näiteks kui kuue kuu euribor ületas vahepeal ka 4% piiri, siis on nüüdseks langenud 3,7% juurde.

Nii otsustas EKP nõukogu alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 12. juunist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,25%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75%.

Keskpank kirjeldab teates, et tuginedes ajakohastatud hinnangule inflatsiooniväljavaate, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususe kohta, on praegu asjakohane leevendada rahapoliitika piiravat kurssi pärast seda, kui EKP nõukogu on hoidnud baasintressimäärasid üheksa kuu vältel samal tasemel.

EKP nõukogu 2023. aasta septembris toimunud istungist alates on inflatsioon aeglustunud rohkem kui 2,5 protsendipunkti võrra ja inflatsiooniväljavaade on märgatavalt paranenud. Alusinflatsioon on samuti pidurdunud, andes kinnitust märkidele vähenenud hinnasurvest, ning inflatsiooniootuste näitajad on kõigis sektorites alanenud. Rahapoliitika mõjul on rahastamistingimused püsinud piiravad. Pärssides nõudlust ja hoides inflatsiooniootused stabiilsena, on see aidanud oluliselt kaasa inflatsiooni aeglustumisele.

Prognoos: hinnatõus tasapisi aeglustub, majanduskasv kiireneb

Keskpanga nõukogu märgib, et viimastes kvartalites saavutatud edusammudest hoolimata püsib euroala hinnasurve hoogsa palgakasvu mõjul siiski tugev ja tõenäoliselt on inflatsioon seatud eesmärgist kiirem veel ka peaaegu kogu järgmise aasta jooksul.

Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt on nii koguinflatsiooni kui ka alusinflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,8%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 2,0%. Majanduskasv peaks hoogustuma 2024. aastal 0,9%ni, 2025. aastal 1,4%ni ja 2026. aastal 1,6%ni.

Veel lisab EKP nõukogu, et nad on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Nõukogu hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on nende eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast.

Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Võlakirjaportfelli vähendatakse

EKP nõukogu kinnitas täna ka seda, et vähendab pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames soetatud võlakirjade mahtu 2024. aasta teisel poolel keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi portfelli mahu vähendamise tingimused on üldjoontes kooskõlas varaostukava (APP) portfelli mahu vähendamise tingimustega.

Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

EKP nõukogu jätkab PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist kuni 2024. aasta juuni lõpuni. Aasta teisel poolel vähendab nõukogu PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas lõpetada 2024. aasta lõpus.

EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.

Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud ja nende tagasimaksed toetavad tema rahapoliitika kurssi.

Kell 15.45 tutvustab EKP otsust keskpanga president Christine Lagarde: