Trend pöördunud: toetusega tehakse rohkem rekonstrueerimistöid kui paigaldatakse päikesepaneele
23. aprillil avanenud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väikeelamute rekonstrueerimistoetuse voorus on 31. mai seisuga esitatud 901 taotlust kogusummas 17 miljonit eurot. Eelarves on vabu vahendeid veel ligikaudu 11 miljonit eurot. Pisut enam kui pool taotlustest on esitatud väljaspoolt suurima elanike arvuga Harju- ja Tartumaad.
„Vooru eelarve on ajalooliselt suurim, taotlust saab jätkuvalt esitada kiirustamata, piiriks on ainult tööde lõpetamise tähtaeg, milleks on Euroopa raha kasutamise reeglite järgi 31. detsember 2025,“ sõnas EISi eraisiku toetuste juht Kersti Saar.
Esitatud 900-st taotlusest kolmandikus on märgitud terviklikku, kolmandikus osalist rekonstrueerimist, alla 400 taotluse sisaldab vähemalt ühe tegevusena päiksepaneelide ja/või akupanga paigaldamist. „Võrreldes paari eelmise aasta voorudega on päiksepaneelide paigaldamise populaarsus ligi kaks korda vähenenud ning kasvanud tervikliku rekonstrueerimise osakaal, mis aitab energiatõhususele ja elukeskkonna kvaliteedile kõige enam kaasa,“ selgitas Saar. „Lõpliku ülevaate saame, kui vooru maht on taotlustega kaetud ning taotlused läbi vaadatud,“ lisas ta.
Saar soovitab ka siis, kui toetuse abil võetakse ette ainult osa töödest, koostada ehitusprojekt ikkagi kogu maja rekonstrueerimiseks. Sellisel juhul arvestatakse juba ette ka hilisemaid võimalikke töid ning valitakse parimad lahendused kogu maja tulevast renoveerimisvajadust silmas pidades.
Toetuse kõige olulisem tingimus on elamu energiatõhususe paranemine. Vastavalt riiklikele eesmärkidele on vajalik aastaks 2050 ligi saja tuhande eramu rekonstrueerimine ning seeläbi elamute energiatarbimise vähendamine kogu Eestis. Sealjuures võimaldatakse suuremat toetust neile, kes renoveerivad oma maja kõige ulatuslikumal võimalikul viisil. Eraldi tähelepanu pööratakse väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende mõjupiirkondi asuvatele hoonetele, kus toetusemäär ulatub 50 protsendini.
Maakonniti jagunevad taotlused järgmiselt:
Harjumaa 336 taotlust, 4,9 mln, sh Tallinnast 90 taotlust kogusummas 1,1 mln eurot
Hiiumaa 13 taotlust, 325 667 eurot
Ida-Virumaa 30 taotlust, 552 982 eurot
Jõgevamaa 19 taotlust, 515 845 eurot
Järvamaa 28 taotlust, 401 205 eurot
Läänemaa 32 taotlust, 651 401 eurot
Lääne-Virumaa 47 taotlust, 1,2 mln eurot
Põlvamaa 20 taotlust, 395 722 eurot
Pärnumaa 89 taotlust, 1,9 mln eurot
Raplamaa 45 taotlust, 733 198 eurot
Saaremaa 44 taotlust, 923 103 eurot
Tartumaa 104 taotlust, 1,9 mln, sh Tartu linnast 42 taotlust kogusummas 778 927 eurot
Valgamaa 25 taotlust, 799 671 eurot
Viljandimaa 38 taotlust, 807 505 eurot
Võrumaa 31 taotlust, 729 611 eurot
Keskmine taotletav summa on 18 700 eurot majapidamise kohta, kuid terviklike rekonstrueerimisprojektide puhul on ka maksimummääraga taotlusi summas 50 000 eurot majapidamise kohta.
Toetust saab taotleda üksikelamu ja kuni kahe korteriga elamu või ridaelamu renoveerimiseks nii osaliselt kui ka terviklikult. Osalisel renoveerimisel on toetuse määr 20% toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma 20 000 eurot elamu kohta. Tervikliku renoveerimise korral saab enamikus Eesti piirkondades toetust kuni 50 000 eurot ja kuni 50%, Tallinna- ja Tartu-lähedastes piirkondades kuni 40 000 eurot ja kuni 40% toetatavatest kuludest. Kõige väiksem on toetus Tallinnas ja Tartus ehk kuni 30 000 eurot ja 30% toetatavatest kuludest.
Terviklikul renoveerimisel peab maja jõudma vähemalt C-energiaklassini. Osalise renoveerimise puhul on vajalik tõus vähemalt klassi võrra. Leebemad nõuded kehtivad kultuuriväärtuslike elamute puhul: nende terviklikul renoveerimisel ei ole vaja saavutada C-energiaklassi, vaid piisab edenemisest ühe klassi võrra. Samuti on võimalik jätta tegemata hoone välisilmet oluliselt muutvad tööd, kui need lähevad vastuollu muinsuskaitse nõuetega.
Toetust saab taotleda Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas e-toetuse keskkonnas. Enne taotluse esitamist ei tohi töödega alustada ega tasuda ettemaksu, välja arvatud energiamärgise või ehitusprojekti koostamise kulud. Toetatavate tegevuste elluviimiseks on 12 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest. Põhjendatud juhul on võimalik tegevuste elluviimise tähtaega pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra. Kõige hilisem aeg tööde lõpetamiseks on 31. detsember 2025.
Toetusvooru rahastab Euroopa Liidu taaste- ja vatupidavusrahastu (RRF).
