Ajaloolised muutused meretranspordis: tee purjelaevadest autonoomsete laevadeni

Mereveonduses toimus 19. sajandil suur muutus. Selleks ajaks olid merd valitsenud purjelaevad aidanud globaalsel kaubandusel areneda juba 300 aastat. Siis saabus aeg, kus purjelaevade asemel hakkasid kaupu vedama rauast aurulaevad. Üleminek aurulaevadele ja seejärel naftasaaduseid kütusena kasutavatele laevadele toimus järgneva saja aasta jooksul. Kiiremad ja rohkem kaupa vedavad laevad muutsid maailma kaugeimad nurgad veelgi ligipääsetavamaks.

20. sajandil toimunud muutused aitasid kaubavedu merel järjest efektiivsemaks muuta. Mitmed lahendused selle saavutamiseks tulid meretranspordisüsteemist endast. Heaks näiteks on intermodaalne konteiner, mille leiutajaks oli USA transpordiettevõtja ja reeder Malcolm McLean 1950ndatel.

Selliste konteinerite kasutuselevõtt aitas koos logistikavaldkonna arenguga kaasa maailmakaubanduse kasvule, tänapäevasele maailmamajanduse globaliseerumisele. Hilisemad arengud näiteks IKT vallas toetasid seda. Klientide soov kaupu, eriti tööstustoodangut, järjest kiiremini ja odavamalt kätte saada tähendas tööstustoodangut vedavate laevade (nt konteinerlaevade, veeremilaevade) kiiruse ning suuruse kasvu.

Kasvavad veomahud ja laevaliiklus ning suuremad laevad tähendas uudsete lahenduste kasutamist sadamate terminalides. Sadamatelt eeldati, et kaup ei jääks sinna seisma, vaid liiguks sujuvalt ja kiiresti edasi sihtkohta. Terminalides võeti järjest rohkem kasutusele pool- ja täisautomatiseeritud lahendusi. Kui masskaubaterminalides olid sellised lahendused oluliselt varem kasutusel, siis konteineriterminalides tulid poolautomatiseeritud lahendused kasutusele eelmise sajandi lõpus ja täisautomatiseeritud lahendused eelmisel kümnendil.

Kaasaegsed väljakutsed meretranspordile: kestlikkuse tagamine ja operatiivne reageerimine

21. sajandil on meretransport seismas uute väljakutsete ees. Varasemalt pigem ärilistest eesmärkidest lähtudes, peavad ettevõtted oma praeguses tegevuses võtma arvesse täiendavaid eesmärke. Selliseid, mis tulenevad inimeste teadlikkuse kasvust, milline on meie tegevuse mõju ümbruskonnale. Olulisimaks eesmärgiks on kestlikkuse tagamine, ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale, inimestele. Meetmed, mida selle saavutamiseks kasutatakse, on alternatiivsete, mittefossiilsete kütuste suurem kasutamine, uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, digitaalne muutumine, autonoomsete transpordivahendite kasutuselevõtt jpm.

Kuid muutused mereveonduses pole ainult mastaapsed, vaid valmis tuleb olla muutusteks igapäevatöös. Koroonapandeemiast tulenenud liikumispiirangud, laevaõnnetuste tõttu Suessi kanali ja Baltimore’i sadama sulgemine, geopoliitilised sündmused, nagu Ukraina sõda, on mõningad näited lähiaastatest, millele meretranspordis osalejatel on tulnud operatiivselt reageerida, uusi lahendusi otsida.

Mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekava TalTechi Eesti Mereakadeemias annab tudengile võimaluse teada saada, kuidas kaubanduslik meresõit toimib ja kuidas see ühendab erinevaid majandusvaldkondi, milline mõju on aktuaalsetel teemadel, nagu roheteemad, kestlik areng, tehisintellekt, asjade internet jpt, merendusele praegu ja tulevikus.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik

Jaga
Kommentaarid