Ökonomistid maikuu hinnatõusust: tegu oli üllatusega

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1% ning võrreldes 2023. aasta maiga 2,9%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 2,6% ja teenused 3,3% kallimad.

„Täna avaldatud mai tarbijahinnaindeks üllatas positiivselt,“ kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. „Kui me vaatame tänaseid prognoosijaid, siis eeldatakse, et aasta hinnatõus tuleb 3,4–3,5%. Kui tarbijale on eeldatavasti madal inflatsioon hea uudis, siis valitsusele paraku halb, sest kui inflatsioon on madalam prognoositust, siis laekub ka käibemaksu eelarvesse vähem,“ lisas ta.

Miks oli tegemist üllatusega? „Palgakasv esimeses kvartalis oli 8,8%. Kui inimeste palgad kasvavad, siis võiks eeldada, et kasvanud palk ka tarbitakse suures osas ära ning kui tarbimine kasvab, siis tavaliselt kasvavad ka hinnad. Sellist tugevat palgad-hinnad seost aga tarbijahinnaindeksi muutus mais ei näidanud,“ selgitas Eamets. Tema sõnul võib põhjus olla säästmine. „Täna veel on tähtajaliste houste intressid päris korralikud. Võib-olla suunati osa palgakasvust veel kõrgemat intressi teenima – nii kaua kui veel saab,“ hindas ta. Samas tähendab eile tulnud teade Euroopa keskpanga intresside langetusest muu hulgas ka seda, et mingil hetkel hakkavad langema ka hoiuste intressid.

Eesti hinnatõusu puhul tuleb Eametsa järgi meeles pidada majanduse algtõdesid. „Kui inflatsioon lähebki alla ehk meie hinnatõus jääb kuskile 2–3% piiridesse, siis ei tohi samas unustada tõsiasja, et tarbijahinnaindeksi muutus näitab hinnatõusu, mis oma olemuselt on muutus, nagu nimigi ütleb. Madal inflatsioon ei tähenda seda, et hinnad langevad, vaid seda, et nad rohkem enam ei tõuse,“ tõi ta välja.

„See, et kütus on kallis, et toidukaubad on kallid ning elekter on kallis, see paraku enam ei muutu. Nii jääb ka tulevikus. Me olemegi muutnud kõrge elukallidusega riigiks, nagu näiteks on Põhjamaad,“ hindas ta. „Aga eks me oleme iroonilisel kombel ju tahtnudki nende sarnaseks muutuda,“ lisas Eamets.

Halb üllatus

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnas, et halva üllatusena paljudele eestlastele muutusid toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad võrreldes aprillikuuga 0,6 protsendi võrra kallimaks. „Aprilliga olid toiduained lausa 0,9 protsenti kallimad. Peaasjalikult läksid kallimaks kala ja kalatooted, puuvili ning suhkur, kondiitritooted ja konservid,“ tõi ta välja.

„Hinnatõusu lükkasid tagant veel eluasemega seotud kulud, mis kallinesid 0,8 protsendi võrra, sest üürimine, remondimaterjalid ja remont läks kallimaks. Kallim oli ka elekter ja gaas,“ sõnas Uusküla. Leevendust hinnatõusudele andis sideteenuste ja transpordi hindade langus.

Uusküla järgi on aastases võrdluses kõige suurem hinnatõusu põhjus käibemaksu tõus koos muude administratiivsete muutustega, mis on hinnataset tõstnud. „Ettevõtete osa hinnatõusus jääb 1 protsendipunkti juurde. Aga ka see hinnatõus on Eesti jaoks liiga kõrge. Arvestades selle aasta esimeses kvartalis jätkunud majanduslangust ja eestlaste väikest ostujõudu, aitaks majanduse kiiremini jalgadele, kui hinnad veidi kahanesid. See suurendaks tarbijate ostujõudu ning annaks kindlust pikemate plaanide tegemiseks suurendades tarbimist,“ kommenteeris ta.

„Mõningasi hinnatõuse on sel aastal jätkuvalt oodata,“ sõnas Uusküla, lisades: „Juba on teada gaasihinna tõus kodutarbijale ning ka veehinna tõus Tallinnas. Jätkuvalt tõstavad ettevõtted palku ning see väljendub ka hindades just nendes valdkondades, kus tööjõukulu osatähtsus on väga suur.“

Sellegipoolest kokkuvõttes ei tohiks hinnad sel aastal enam märkimisväärselt üles minna, hindas Uusküla.