Kodulaenude statistika näitab: ostjad on turul tagasi

Eesti Panga andmetel ulatus aprillis välja antud kodulaenude kogukäive 161,4 miljoni euroni. Aasta esimestel kuudel oli käive möödunud kuudega võrreldes tagasihoidlikum, kuid aasta alguse dünaamika näitab, et ka praeguses majanduskonjunktuuris on oma kodu soetamine inimestele oluline.

„Kui jaanuaris ehk traditsioonilisel madalhooajal jäid väljastatud eluasemelaenud alla 100 miljoni euro, siis veebruaris-märtsis tasapisi laenuvõtmise aktiivsus kasvas. Nii aprilli kui ka möödunud aasta lõpu statistikat arvestades oleme mahtudes tagasi 2021. aasta tasemel, mil kuine kodulaenude käive oli 150–160 miljoni euro juures,“ kommenteeris Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane. „See on ca viiendiku võrra madalam võrreldes 2022. ja 2023. aasta kinnisvararalli tipukuudega ehk võime öelda, et vähemalt aprilli seisuga oleme tagasi normaalsuses.“

Aprilli kodulaenude väljastamise maht peegeldab Tanel Rebase sõnul selgelt Eesti inimeste soovi oma kodu järele – olgu siis üüripinnalt isiklikku koju kolides või siis ka vajaduse korral näiteks uut ja suuremat elamist hankides.

„Ka hiljutine Luminori tellimusel läbi viidud Norstati avaliku arvamuse uuring osundas, et uue kodu ost või olemasoleva renoveerimine on vähemalt mõttes päris märkimisväärsel osal inimestest. Küsimusele, millega te oma praeguse eluaseme juures rahul pole, vastas 37%, et sooviks kas uut kodu või olemasoleva renoveerimist. Peaaegu kolmandik – 31% – omakorda viitas vajadusele saada ruumikamat eluaset,“ kirjeldas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.

Turg on rahunenud

Viimastel kuudel on kinnisvaraturg Rebase sõnul selgelt rahunenud ja ehkki hinnad pole küll märkimisväärselt alla tulnud, on nad stabiliseerunud. Seeläbi on ka kinnisvara ostjatele taas mõnevõrra atraktiivsemaks muutunud.

„Ehkki stabiliseerunud, on kinnisvara hinnatasemed, eriti just Tallinnas, siiski väga kõrgel tasemel. Näiteks keskmise palga juures saab osta suhteliselt väikese korteri. Kuid sellegipoolest eelistab Eesti inimene võimaluse korral endale kuuluvas kodus elamist ja nõustub pigem vähemaga, et näiteks tulevikus see suurema vastu välja vahetada,“ lisas Tanel Rebane.