Jäätise eksport Eestist Venemaale kasvas 700 korda

Vene meedia teatel veeti tänavuse aasta esimeses kvartalis Eestist Venemaale 700 korda rohkem jäätist kui mullu samal ajal. Kuigi sama kinnitavad ka statistikaameti andmed, ei ole tegelik pilt siiski sedavõrd nukker.

Tänavuse aasta esimese kolme kuu jooksul ostis Venemaa välisriikidest sisse 3,9 miljoni dollari väärtuses importjäätist. Ligi 90 protsendi sisseostetud jäätisest pärines kahest riigist: Kasahstanist (2,3 mln eurot) ja Lõuna-Koreast (1,2 mln eurot), vahendab Ria Novosti.

Vene riiklik uudisteagentuur toob aga välja, et neljandal kohal edetabelis paikneb Eesti, kust esimeses kvartalis veeti väidetavalt Venemaale 122 800 dollari väärtuses jäätist. Seejuures olla Eestist eksporditava jäätise väärtus kasvanud mullusega võrreldes tervelt 699 korda.

Seejuures mainitakse näiteks ära ka fakt, et Leedust pole Venemaale tänavuse aasta alguses jäätist enam toodud, kuigi mullu imporditi Baltikumi suurimast riigist külma desserti ligi poole miljoni dollari ulatuses.

Statistikaameti andmetel on tänavu aasta esimeses kvartalis veetud Eestist Venemaale 113 800 euro väärtuses jäätist. Ehk arvestades euro-dollari kurssi, näivad Vene meedias esitatud andmed olevat õiget. Samuti on korrektne ka väide, et kasv oli ligi 700-kordne, sest statistikaameti andmetel eksporditi mullu esimese kolme kuuga agressorriiki vaid 164 euro väärtuses jäätist.

Küll aga järeldub statistikaameti andmetest, et jäätis, mida Eestist Venemaale on tänavu viidud, pole Eestis kohapeal toodetud. Kui näiteks Soome-suunalisest jäätisemüügist moodustab kodumaine toodang 100 protsenti, siis Venemaa puhul on see näitaja null.

Seejuures pole Eesti kaudu välismaise päritolu jäätise eksportimises idanaabrile midagi uut. Ka mullu veeti Eestist Venemaale veidi üle 118 000 euro väärtuses külma desserti. Siis koondusid koormad juulikuusse, mil üle piiri viidi üle 113 000 euro väärtuses kaupa.

Tänavu esimeses kvartalis eksporditi jäätist Eestist välismaale 1,59 miljoni euro väärtuses. Suurimaks sihtturuks on Soome, kuhu liikus tooteid 950 000 euro väärtuses. Teisel kohal oli Leedu (333 000 eurot) ning ning kolmandal kohal Läti (189 000 eurot).