Enam kui pool Ukraina elektritootmisest on rivist väljas. „Peame valmistuma eluks külmas ja pimedas“

Venemaa on viinud rivist välja või hõivanud üle poole Ukraina elektritootmise võimsustest, põhjustades seeläbi kõige hullemaid elektrikatkestusi alates sõja algusest, vahendab Financial Times.

Enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal oli Ukrainal kodumaised elektritootmise võimsusi umbes 55 gigavatti (GW), mis oli Euroopa üks parimad näitajaid. Ukraina ametnike sõnul on Venemaa viimaste kuude raketirünnakute tulemusel sellest võimsusest praeguseks kasutada vähem kui 20 gigavatti.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles neljapäeval valitsuse istungil, et Venemaa rünnakute tagajärjed Ukraina energiasektorile on pikaajalised, mis tähendab, et energia säästmine saab lähiaastatel olema osa ukrainlaste igapäevaelust. „Meie eesmärk on säästa elektrit igal tasandil. Alates suurettevõtetest kuni eramajade ja korteriteni välja,“ ütles ta.

Venemaa korraldas eelmisel laupäeval Ukraina energiataristu vastuulatusliku rünnaku, mis põhjustas märkimisväärset kahju, ütles energiaminister German Galuštšenko.

Katarína Mathernova, Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas ütles FT-le, et alates märtsist on Venemaa Ukrainas hävitanud 9,2 GW energiatootmist.

Aastate jooksul on muutunud ka Moskva strateegia. Kui 2022-2023. aasta talvel pommitati peamiselt Ukraina jaotusvõrku, siis nüüd on sihtmärgiks võetud hüdro- ja soojuselektrijaamad. Kui jaotusvõrk oli ametnike ja ekspertide sõnul suhteliselt lihtsasti parandatav, siis elektrijaamade remont ja ümberehitamine on palju raskem.

FT-le antud kommentaaris iseloomustas üks Ukraina valitsusametnik eelmise laupäeva rünnakut sõnaga „laastav“. Teise anonüümseks jääda soovinud valitsusametniku sõnul tähendavad energiataristu vastu suunatud rünnakud tõenäoliselt seda, et talvel veedavad paljud ukrainlased suurema osa oma päevast ilma elektrita.

Üks ametnikest täpsustas, et ainuüksi eelmise laupäeva pommitamises läks kaduma 1,2 GW tootmisvõimsust ning tõsiselt sai kannatada ka taristu, mis mõeldud Lääne-Ukraina maa-alustest hoidlatest gaasi transportimiseks.

Talv tuleb karm

Küsimusele, mida see kahju eelseisvate kuude vaates tähendab, vastas üks ametnikest otse: „Me peaksime valmistuma eluks külmas ja pimedas.“ „See on meie uus normaalsus,“ lisas teine ​​ametnik.

Ukraina juhtkond on süüdistanud hiljutises hävingus lääneliitlaste ebapiisavat õhutõrjet. President Volodõmõr Zelenskõi on varem öelnud, et Venemaa raketid suutsid aprillis tabada Kiievi suurimat soojuselektrijaama seetõttu, et Ukraina vägedel oli otsa saanud moon.

Zelenskõi on palunud liitlastel saata Ukrainasse rohkem õhutõrjemoona ja -patareisid, kuid seni on lubanud seda teha vaid Saksamaa ja Itaalia.

„Venemaa eesmärk näib olevat muuta ukrainlaste elu talumatuks“, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksandr Lõtvõnenko Financial Timesile. Ta kirjeldas, et Ukrainal on plaanis vastukäiguna luua detsentraliseeritud energiasüsteem, mis tugineks senisest enam väiksematele elektrijaamadele, mis muudaksid Ukraina elektrisüsteemi vähem haavatavaks.

Euroopa riigid on seni saatnud Ukrainale kokku 120 erinevat saadetist energiataristu komponentide ja tööriistadega, et aidata korrastada ja remontida riigi elektrisüsteemi.

Kiievi kõrgema majanduskooli energia- ja kliimauuringute juhi Boris Dodonovi sõnul peab Ukraina olukorraga toime tulemiseks suurendama nii elektriimporti Euroopast kui ka tõstma tariife, et ehitada võrku uusi gaasijaamu.

„Kui neid meetmeid ette ei võeta, siis meie modelleerimise põhjal jagub jaanuaris elektrit ainult kaheks kuni neljaks tunniks [päevas],“ ütles Dodonov.