Swedbank Eesti ekspordist: nii head tulemust pole ammu nähtud

Kuigi statistikaameti täna avaldatud Eesti ekspordinumbreid mõjutab möödunud aasta madalam võrdlusbaas, on toiumunud ka tegelik paranemine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Aprillis toimus ekspordis kiire pööre paremusele

Aprillis suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 3%. Selle taga oli mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ja tugevam reekspordi kasv. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes küll 1%, kuid ka see näitas varasema tugeva languse kiiret taandumist. Viimati nägime sellest paremat tulemust 2022. aasta oktoobris, mil väljavedu kasvas protsendi võrra. Esialgsete arvestuste järgi kasvas eksport aastases võrdluses ka püsivhindades (ehk ekspordihinna muutuse mõju arvestamata).

Kui viimastel aastatel on kaupade eksport aprillis kuises võrdluses oluliselt vähenenud, siis selle aasta aprillis oli Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine tagasihoidlik ja koos reekspordiga see isegi kasvas. Seega mõjutas selle aasta eksporti küll möödunud aasta madalam võrdlusbaas, kuid sel aastal toimus ka tegelik paranemine. Samas ei ole aprillis ekspordilanguse kiire taandumise taga mitte üksikute kaupade (näiteks mineraalsete toodete) tugevam kasv, vaid paljude kaupade väljaveo väiksem langus.

Enim kasvas mineraalsete toodete väljavedu

Kõige enam suurenes aprillis mineraalsete toodete (õlitoodete ja turba) väljaveo kasv, millele järgnesid masinad ja seadmed, kakao- ja plasttooted ning mõõteseadmed. Tugeva langusega olid aga kokkupandavate ehitiste, raua ja terase ning teravilja väljavedu. Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oleks aprillis kiiresti taandunud ka mineraalseid tooteid arvestamata. Kakaotoodete ekspordikasv tuli peaaegu võrdsetelt Valgevene ja Venemaa suunalt.

Riikide järgi suurenes aprillis eksport enim Prantsusmaale, millele järgnesid suurema vahega Leedu ja Saksamaa. Prantsusmaale ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete väljavedu. Leetu veeti rohkem, puit-, raud- ja terastooteid ning Saksamaale piimatooteid ja kokkupandavaid ehitisi.

Ekspordiootused on viimastel kuudel pisut paranenud

Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused on viimastel kuudel küll veidi paranenud, kuid pikaajalise keskmisega võrreldes on need ikka veel väga nõrgad. 78% tööstusettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus peamine majandustegevust piirav põhjus – see on oluliselt suurem osakaal kui meie lähiriikides Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.

Eestist eksporditud kaupade turuosa maailmakaubanduses on küll marginaalne, kuid meie eksport on hästi järginud maailmakaubanduses toimunud muutust. Koos mahtude languse taandumisega maailmakaubanduses, on ka Eesti päritolu kaupade ekspordilangus aeglustumas. Kuigi välisnõudlus on jätkuvalt nõrk, paraneb see tasapisi. Euroala, kuhu Eestist suunatakse veidi üle poole kaupadest, ostujuhtide indeks näitab juba mitmendat kuud majandusaktiivsuse kasvu. Majapidamiste ostujõu paranemine, intressimäärade langus ja samal ajal paljudes riikides ettevõtete subsideerimine toetavad välisnõudluse paranemist.