Paberlehtede kadumine sunnib riiki äriseadustikku muutma
(2)
Äriseadustik näeb ette, et üle 50 aktisonäriga ettevõtted peavad üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitama üleriigilise levikuga päevalehes, kuid kuna praeguseks on selliseid ajalehti jäänud alles vaid kaks, otsib justiitsministeerium äriseadustiku nüüdisajastamisel probleemile lahendust, vahendab ERR.
Eften Capital pöördus aprillis justiitsministeeriumi poole ettepanekuga muuta avalikustamist puudutavaid äriseadustiku sätteid, mis on seotud üldkoosoleku kokku kutsumisest teavitamisega.
Nimelt näeb äraseadustik ette, et kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri tuleb teada avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
Paraku on meediamaastik muutunud ja pärast seda, kui Eesti Päevaleht lõpetas aprillist paberlehena ilmumise, on ainsaks üleriigilise levikuga väljaandeks jäänud Efteni väitel ajaleht Postimees. Seetõttu ei täida senine regulatsioon Efteni hinnangul enam oma eesmärki ja on lisaks üle 50 aktsionäriga ettevõtetele ebamõistlikult kulukas.
„Sisuliselt monopoolses seisundis Postimees võib küsida mistahes tasu teate avaldamise eest. Näiteks märtsis avaldatud teade üldkoosoleku toimumise kohta, mille sisu ei ole koostanud ajakirjanik, vaid teate avaldamiseks kohustatud isik ise, kes peab seadusest tulenevalt märkima selles teates lisaks päevakorrale ka suurel hulgal muud infot, maksis sisuliselt 6000 eurot (täpselt siis 5917 eurot, sealhulgas käibemaks),“ tõi ettevõte näite.
Justiitsministeerium saatis reedel Eften Capitalile vastuse, kus teatas, et nõue avaldada teavet ühes üleriigilise levikuga päevalehes võib tõepoolest vajada nüüdisajastamist.
„Nõustume, et seadusemuudatuste väljatöötamisel võiks arvesse võtta nii juriidiliste isikute endi veebilehti kui ka Ametlike Teadaannete võimalusi, lisaks saab kaaluda ka muid lahendusi, muu hulgas teie viidatud täpsustused,“ vastas justiitsministeeriumi nõunik Marge Pae, kelle kinnitusel on probleemile tähelepanu juhtinud ka teised ettevõtted.
Ministeerium lubas, et nende probleemide võimalikud lahendused lülitatakse plaanitavatesse äriseadustiku muudatustesse, mille eesmärk on ühinguõigust nüüdisajastada.
