Vandeadvokaat: seadus kohustab kõiki abivajavast lapsest teatama

Ikka ja jälle saab leheveergudel lugeda lähisuhtevägivallast, kus ohvriks naine. Muster kipub sealjuures olevat sama: tundeküllaselt alanud suhe muutub ajas järjest ahistavamaks, kahtlustavatele küsimustele lisanduvad igapäevased mõnitused ning seejärel juba tõukamised ja rusikahoobid. See, millist mõju pidev kodune terror avaldada võib, selgub pahatihti alles aastate pärast psühhoterapeutide, juristide, tuginõustajate ja lähedaste raske töö tulemusel.

Märkamine ja lapse abivajadusest teatamine on igaühekohustus

Katkised vanemad kasvatavad katkiseid lapsi, nagu märkis tabavalt SKA lasteabi juht Kai Hallik EPL-l avamusloos. Selleks, et sellist ahelat katkestada, on seadusandja pannud igaühele kohustuse abivajavast lapsest teatada kohalikule omavalitsusele või Lasteabile. Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada hädaabinumbril 112.

Niisiis - kohustus mitte vaikida on igal naabril, kelle korterisse kostuvad koduvägivalda reetvad helid; külalisel, kes märkab lapse kehal sinikaid, mis ilmselt ei ole tekkinud tavapärasest mänguhoost või sportimisest; õpetajal, kel on kahtlus, et last on seksuaalselt väärkoheldud; aga ka igal isikul, kellele laps on usaldanud teabe enda hädaohu või abivajaduse kohta tingimusel, et usaldusisik sellest kellelegi ei räägiks. Teavitada tuleb ka siis, kui abivajadus ei ole seotud vägivallaga, vaid hoopis muu abivajadusega - näiteks tuleks kindlasti teada anda üksielavast või puudustkannatavast lapsest, sõltuvusaineid tarvitavast lapsest, potsentsiaalselt suitsiidsest lapsest, halva kohtlemise (mõnitamise, alandamise) all kannatajast; erivajadusega lapsest, kes pole saanud vajalikku abi.

Julgustamaks abivajavast lapsest teavitama, võimaldab lastekaitseseadus jätta teavitajal enda isik avaldamata - seega võivad lapse heaolu puudutavad teated kohalikule omavalitsusele või lasteabile olla ka anonüümsed.

Kui kahtled, teata ikka

Kurbi juhtumeid, mis jäävad vajaliku tähelepanuta, on palju. Osalt on selle põhjused selged - lapse abivajadus jääb sageli kõrvalise pilgu eest varjatuks. Tihti ei ole abivajaval või hädasoleval lapsel ka piisavalt oskust ja julgust abi otsida. Suurem osa lapsi jääb aga vajaliku toe ja abita hoopis seetõttu, et lapsega kokku puutunud isikud küll kahtlustasid abivajaduse olemasolu, kuid polnud selles päris kindlalt veendunud. Milliste tagajärgedega selline teavitamata jätmine päädida võib, saab iga lugeja oletada.

Kui kahtled, teata ikka - abivajavaks lapseks, kellest tuleb teavitada, loetakse lastekaitseseaduse tähenduses ka last, kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Seega julgustab seadusandja teavitama ka siis, kui kahtlused abivajaduse kohta hiljem kinnitust ei leia. Selline, põhjendatud kahtlusest teavitamine negatiivseid tagajärgi kaasa ei too.

Teatamatajätmine võib olla karistatav

Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine on kriminaalkorras karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Üldjuhul on lapse vastu toime pandud seksuaalse iseloomuga teod käsitatavad esimese astme kuritegudena. See tähendab, et isik, kes teab, et last on seksuaalselt väärkoheldud, kuid jätab sellest teatamata, võidakse kriminaalkorras vastutusele võtta.