Rail Baltica uuendas tasuvusuuringut. Projekti hinnatakse tasuvaks, kuigi kallinemine on ligi kolmekordne

Rail Baltica tuli välja värske tasuvusanalüüsiga (CBA), mis väidab, et projekt on jätkuvalt majanduslikult tasuv.

Rail Baltica eeldatavaks positiivseks majanduslikuks netomõjuks kogu eluea jooksul hinnati uue analüüsi järgi 6,6 miljardit eurot.

Värske tasuvusuuringu kohaselt kujuneb Rail Baltica esimese faasi, mille raames ehitatakse aastaks 2030 valmis läbi kolme Balti riigi kulgev ja Poolaga ühenduv raudtee, maksumuseks 15,3 miljardit eurot. Koos teise etapi kuludega, mida on plaan teha pärast 2030. aastat, võib Rail Baltica maksumus kasvada hinnanguliselt 23 miljardi euroni.

Võrdlusena, 2017. aastal koostatud tasuvusanalüüsi järgi pidi kogu Rail Baltica projekt maksma 5,8 miljardit eurot.

Kuigi finantsiliselt jääb Rail Baltica sügavasse miinusesse – investeeringu nüüdispuhasväärtuseks (NPV) prognoositakse -21,5 miljardit eurot –, hinnati projektiga kaasnevate majanduslike mõjude suuruseks 28,1 miljardit eurot. Lisaks on värskes tasuvusanalüüsis kajastatud ka kaudseid kogumõjusid, mille suuruseks hinnati 15,5–23,5 miljardit eurot. Need laiemad majanduslikud mõjud hõlmavad muu hulgas sõjalist liikuvust, positiivset mõju keskkonnale, sotsiaalset võrdsust, uuest majanduskoridorist tulenevat sünergiat ja mõju tarneahelatele.

Värske tasuvusuuringuga uuendati 2017. aastal valminud varasemat tasuvusanalüüsi 2017-2022 aastate inflatsiooninäitajatega, arvestades keskmiselt Baltimaades sel perioodil toimunud 40-protsendilist hinnatõusu. Lisaks võeti arvesse järgmiseid asjaolusid projekti eelarvele: 31% tõusust tuleneb muudatustest projekteerimises aastatel 2017–2023 (nt täiendavad piirkondlikud ühendused, projekteerimisjuhendist tulenevate tehniliste standardite muudatused, täiendavad ohutusmeetmed ning opereerimise efektiivistamine).

Tasuvusarvutuse tõusust 51% on tingitud varasemast põhjalikumatest arvutustest ning algses analüüsis puudunud reservkuludest. 18% on tingitud täiendavatest välistest nõuetest ja teguritest, milleks on näiteks kolmandate osapoolte täiendavad regulatiivsed nõuded ja tehnilised määrused, koostalitlusvõime tehnilised spetsifikatsioonid jm.

Tasuvusanalüüsi kohaselt on Rail Baltica maksumus hinnanguliselt 26 miljonit eurot kilomeetri kohta. Võrdlevad uuringud näitavad, et sarnaste projektide puhul on Euroopas keskmine maksumus kilomeetri kohta 24 miljonit eurot, ulatudes sh kuni 35 miljoni euroni kilomeetri kohta.

Tasuvusuuringu üks põhijäreldusi osundab, et reisijatevedu genereerib 80% kogu Rail Baltica eeldatavast kasust, millele lisanduvad keskkonnaaspektid (14%) ja kaubavedu (5%). Tänu Rail Balticale ühendatakse Baltimaad Euroopa raudteevõrgustikuga, mis suurendab SKT kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas. Peamised tegurid, mis seda kasvu tagant tõukavad, hõlmavad maa väärtuse suurenemist, turismipotentsiaali ja uute ärivõimaluste arendamist, tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu ning ja linnapiirkondade arengut.

Hinnanguliselt tehakse Rail Baltical 2046. aastaks 51,7 miljonit reisi ja veetakse 10,9 miljonit tonni kaupa.