Eksperdid: renoveerimisest peab saama uusarenduse tüüp

Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist, mis tähendab reaalsuses 14 000 hoone uuendamist. Eksperdid nii avalikust kui ka erasektorist rõhutavad, et energiatõhususe kõrval tuleb mõelda ka hoonete ruumikvaliteedi tõstmisele. Viimase tõttu nähakse renoveeritud hoonetes uusarenduse potentsiaali.

Eesti Kunstiakadeemia korraldatud renoveerimisteemalise vestlusõhtu avasõnas võttis rektor Mart Kalm kokku, et lõviosa eestimaalastest elab nõukogudeaegsetes massiehitistes, mis on praeguseks amortiseerunud kogu Euroopas. Nii võiks Kalmu sõnul Eesti uueks ekspordiartikliks saada just innovaatilised renoveerimislahendused, mis energiasäästu kõrval parandavad mahuliselt ka vanade tüüphoonete ruumikvaliteeti. Mõtet toetas EKA puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKKu juht Anna Tommingas, kelle sõnul ei tohiks unustada, et Eesti ei ole renoveerimislaines üksi ning tegu on üleeuroopalise väljakutsega.

Rõdud ja liftid

Mahuline renoveerimine hõlmab hoonetevahelise avaliku ruumi ja individuaalsete hoonete ümberkujundamist, et parandada elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab mitte ainult hoonete soojustamist, vaid ka uute funktsionaalsete ruumide lisamist, nagu rõdud ja liftid, mis suurendavad elamispinna kvaliteeti ja suurust. Lahendusena näevad arhitektid siin tehastoodetavate tüüplahenduste loomist, mis lubab ruumide suurusi ja olemust vajaduse järgi ümber mängida.

EKA PAKKu teadur Renee Puusepp tutvustas vestlusõhtu osalejatele digitööriista, mis aitab korteriühistutel leida sobivaid lahendusi tüüphoonete renoveerimiseks. See tähendab tehaseliselt toodetud paneelida kataloogi, mis annab kujutluse uue maja välimusest, tehnilistest näitajatest ja renoveerimise maksumusest. Ka teiste EKA PAKKu teadurite Sille Pihlaku ja Siim Tuksami poolt arendatud ja arhitektidele suunatud digitööriista eesmärk on efektiivsemate konstruktsioonilahenduste leidmine, mis samal ajal annaksid arhitektidele võimalikult vabad käed konkreetsete elementide kavandamisel.

Küsimus on korteriühistu maksevõimes

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Martin Taltsi sõnul on Eestis tehaseliselt renoveeritud praeguseks 20 kortermaja. „Seni on keskendutud vaid hoonete soojustamisele. Neid maju saaks kindlasti teha paremini ja arhitektide abikäsi on siin väga oodatud. Näiteks rõdude lisamine on võimalik ja väga vajalik. Küsimus on aga keskmise korteriühistu maksevõimes. Seni ei ole ühistud mahulise renoveerimisega kaasa tulnud. Arhitektuursete lahenduste puhul tuleb pidada silmas, et head asjad on alati kallimad,“ ütles Talts.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae tutvustas riigi renoveerimispoliitikat, mis ei jää kinni ainult numbritesse ega energiatõhususse. „Rääkima peab ka ruumi kvaliteedist. Et raha leida, peame me mõistma, mis kvaliteeti me loome. Kui me seni olemasolevale ruumile suudame lisada nüüdisaja väärtusi, on see ilmselgelt miski, mille poole püüelda. Sel juhul võib renoveerimine olla isegi uusarendus, kuna see pakub elanikele palju rohkem kui varem,“ selgitas Pae.

Ka renoveeritud alad võivad tühjaks jääda

Vestlusõhtul tekitas palju küsimusi erasektori motiveeritus renoveerimismaratonis osaleda. Ehitusettevõte Mitt&Perlebach juhatuse liikme Kristjan Mitti sõnul vaataksid kinnisvaraarendajad mahulise renoveerimise poole, kui see oleks rahaliselt otstarbekam. „Hetkel puudub renoveerimisel rahaline väljund. Tänases situatsioonis on nii uus kui ka vana elupind väga kallis ja korteriühistute rahalised väljakutsed ülisuured. Küsimus ei ole mitte arhitektuursetes lahendustes, vaid rahas,“ sõnas Mitt ja lisas, et suuna muutmiseks oleneb kõik aga regulaatorist. „Kui uue maja ehitusloa saamine muudetakse ehitajatele lihtsalt liiga kalliks, hakatakse muidugi ka rohkem renoveerimise suunas vaatama,“ kommenteeris Mitt.

Narva peaarhitekti Peeter Tambu sõnul ei ole Eestis palju omavalitsusi, mis suudaks korteriühistuid rahaliselt motiveerida. Sellepärast peab kohalikele omavalitsustele jääma pigem nõustav ja suunav roll. „Kõigil omavalitsustel on olemas üldplaneeringu meede, mis jätab väga palju variante omavalitsusele oma territooriumil arengu suunamiseks. Selliseid võimalusi täna paraku liialt ei kasutata. Kahanevates linnades peab aga kriitiliselt hindama, millistesse rajoonidesse ollakse valmis raha paigutama, kuna mõnekümne aasta pärast võivad ka renoveeritud alad tühjaks jääda. Samuti peab olema valmis ka inimeste eest taotlusi täitma,“ kirjeldas Tambu.