HEA TEADA | Miks statistikaamet ettevõttelt andmeid küsib?

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Arusaadavalt tähendab valimisse sattumine ja uuringule (või mitmele) vastamine ettevõtja jaoks koormust. Võrreldes aastakümnete taguse ajaga on paberaruanded asendunud digitaalsetega ja iga aastaga suureneb nende andmete hulk, mida statistikaametil on võimalik hankida olemasolevatest andmekogudest. Siiski võib tekkida küsimus, miks on 2024. aastal veel vaja aruandeid esitada ja kas neid andmeid üldse päriselt kasutatakse. Kuna peatselt algab kõige olulisema ettevõtteid puudutava aruande EKOMAR andmete kogumine, teeme väikese ülevaate andmete kogumise üldisest loogikast.

Miks statistikaamet üldse andmeid kogub?

Statistikaamet on riikliku statistika tegija ning kogub Eesti riigi ja Euroopa Liidu (EL-i) tellimusel igal aastal ettevõtjatelt infot erinevate näitajate kohta, mis on väärtuslikuks sisendiks Eesti majanduse käekäigu hindamisel, maksu- ja palgaotsuste tegemisel ning ettevõtlussektori toetuste määramisel. Suur osa uuringutest viiakse kõigis EL-i riikides läbi ühtse metoodika alusel ning see aitab meil hinnata, kuidas läheb Eesti majandusel võrreldes teiste riikidega. Kogutud andmete põhjal valminud statistika saab kõigile avalikult kättesaadavaks statistikaameti veebis.

Riikliku statistika tegemisest ja eesmärkidest oleme varem kirjutanud oma blogis.

Miks vajalikke andmeid ei võeta juba olemasolevatest infoallikatest?

Statistikaamet kasutab andmete kogumiseks esmajärjekorras olemasolevaid allikaid (nt riiklikud registrid). Ettevõtetelt küsitakse infot ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei leidu või ei ole need statistika tegemiseks sobival kujul või piisavalt detailsed. Näiteks kasutab statistikaamet küll aktiivselt andmeid maksu- ja tolliameti töötamise registrist (TÖR), ent EL-i võrdleva statistika tegemiseks vajame ka infot töötundide kohta, mida TÖR-is ei ole. Seega peame neid andmeid ettevõtjatelt lisaks küsima. Vahel jõuab info registritesse ka liiga hilja või statistikaameti andmekogumisest erineva sagedusega.

Üheks oluliseks ettevõtlusstatistika tegemisel kasutatavaks andmekoguks on majandusaasta aruannete andmestik (MAA). Selle abil eeltäidetakse osaliselt näiteks EKOMARi, finantsvahenduse või kasumitaotluseta organisatsioonide küsimustikud. Küsimustikku täites tuleb lisada vaid need andmed, mida MAA-s ei ole. Eeltäitmine toimub ka kinnitamata või allkirjastamata MAA andmetega, kui äriregistri keskkonnas on sellest loodud lõplik PDF (s.t andmed on kontrollitud ja vigadeta).

Miks erinevad asutused mu ettevõttelt samu andmeid küsivad?

Nagu öeldud, püüab statistikaamet juba kogutud andmeid maksimaalselt taaskasutada, aga alati ei kattu erinevate asutuste küsitud andmed täielikult. Nii võibki jääda mulje, et samale küsimusele tuleb vastata mitu korda. Statistikaamet küsib täpsustusi näiteks siis, kui erinevad mõõdetav ajaperiood, andmete detailsus (nt EL-i lähetatud kauba maksumuse alusel ei saa järeldada kaubagruppi ega -kogust) või definitsioon (nt brutokuupalk ja töötasu väljamakse on erineva sisuga). Andmete topeltküsimiseks ei loeta ka seda, kui varem esitatud andmed on statistikaameti küsimustikus eeltäidetuna.

Kuidas tekivad andmete esitamise tähtajad?

Statistikaameti küsimustike tähtajad on seotud kindlate kuupäevadega, mil amet andmed avaldab ning peab Eesti majandust iseloomustavad näitajad omakorda edastama EL-i statistikaametile (Eurostat), et Eesti andmeid saaks kasutada EL-i võrdleva statistika tegemiseks.

Kuidas valitakse ettevõtted, kes andmeid esitama peavad ja miks ma nii tihti valimisse satun?

Statistikaamet kogub ettevõtetelt andmeid kõiksete ja valikuuringutega. Esimesel juhul vastavad küsimustikule kõik vastava tegevusalaga ettevõtted, teisel juhul ainult valimisse sattunud ettevõtted. Valimisse võib sattuda teatud lävendi ületamisel: näiteks Intrastati väliskaubanduse küsimustikul on selleks kaubavahetuse käive EL-i riikidega. Mõningal juhul määrab valimi töötajate arv ettevõttes: suured ettevõtted esitavad andmeid kõikselt, väiksemate seas tehakse juhuvalik. Töötajate arvu piir on küsimustikel erinev. Näiteks majandustegevuse uuringus esitavad andmeid kõik vähemalt 20 töötajaga ettevõtted, väiksematest ettevõtetest võetakse juhuvalim. Infotehnoloogia uuringus on töötajate arvu kõikse osa piir 50 töötajat.

Statistikaameti juhuvalimite koordineerimise süsteem tagab, et üks väikeettevõte ei pea täitma korraga kõiki küsimustikke. Igal aastal asendatakse osa ettevõtteid valimis uutega. Siiski on võimalik, et langedes välja ühest valimist, satutakse mõne teise uuringu valimisse. Lisaks tuleb erinevaid küsimustikke täita erineva sagedusega: mõnda iga kuu, mõnda harvem.

Korrektse statistika tegemiseks peab valimis alati olema teatud hulk vastajaid, aga püüame hoida ettevõtete koormuse minimaalsena. Joonisel on näha, kuidas on aja jooksul vähenenud nende ettevõtete arv, kes on pidanud täitma EKOMARi küsimustiku, samal ajal kui ettevõtete hulk tervikuna on pidevalt kasvanud.

Mis 2024. aastal ettevõtjate jaoks andmete esitamisel muutunud on?

Sel aastal alustasime üleminekut Euroopa Liidu ühtse turu statistikale (SIMSTAT). Väliskaubanduse küsimustiku Intrastat täitjatele tähendab see, et EL-i liikmesriikide kohta statistika tegemiseks kogutakse andmeid ainult kauba lähetuse küsimustikuga. Kauba saabumise info saadakse teiste liikmesriikide lähetusandmetest. Muudatus vabastab andmete esitamisest ligi 1400 majandusüksust. Järgmisena algab töö palga- ja tööjõunäitajate edastamise automatiseerimiseks.

Kas ja kuidas statistikaamet arvestab ettevõtjate tagasisidega?

Oleme vastavalt võimalusele võtnud arvesse ettevõtjate tagasisidet andmete esitamise lihtsuse osas. Hetkel käivad ettevalmistused uue tarkvara kasutusele võtmiseks, mis asendaks praegust eStati keskkonda ning võimaldaks andmeid mugavamalt esitada. Lisaks oleme lihtsustanud mõnede küsimustike täitmist. Näiteks ettevõtete majandusnäitajate kvartaliküsimustikule lisasime ettevõtjate palvel hüpikjuhised, mis ilmuvad kursoriga muutuja peale liikudes. Samuti vähendasime poole võrra vajadust täita nn null-lahtreid, millega varem tähistati puuduvaid varusid vm näitajaid.

Kas andmeid saaks edastada automaatselt?

Praegu saavad andmepõhise aruandluse (varem „Aruandlus 3.0“) projektiga liitunud ettevõtted otse oma raamatupidamistarkvarast edastada palga- ja tööjõuküsimustiku andmed. Töö käib ka näiteks EKOMARi andmete automaatse edastamise nimel.

Kuidas ettevõtja ise esitatud andmetest kasu saab?

Meie veebis saab suur osa tehtud statistikast avalikult kättesaadavaks nii tavakasutajale kui ka andmeprofessionaalile sobivas vormis. Lihtsalt kasutatavad rakendused annavad ülevaate näiteks palkadest või tööturu olukorrast, lisaks leiab kalkulaatorid tarbijahinnaindeksi või ostujõu arvutamiseks

Pidevalt uuenevad juhtimislauad tutvustavad ettevõtluse, piirkondade ja Vabariigi Valitsuse arengukavade näitajaid. Juhtimislauad valmisid tihedas koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtete erialaliitudega ning sinna on koondatud eri valdkondade olulisemad näitajad, mis vähendab oluliselt andmete otsimisele kuluvat aega. Ettevõtja leiab juhtimislaualt ka infot, kui palju tegutseb huvipakkuvas piirkonnas konkurente või millise hinnaga tasub oma toodet müüa.