Majandusaasta aruanne tegemata? Korduvad trahvid võivad osutuda kustutamisest ebamugavamaks

Eelmisel aastal esitas majandusaasta aruande tähtaegselt ainult 56% kohustatud ühingutest ja selle tulemusena on praeguseks äriregistrist kustutatud üle 25 000 ühingu.

Mõned võivad sellega teadlikult arvestada. Samas tasub aga teada, et majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmisega kaasneb ka trahvi võimalus. Ja seda korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni, kirjutab Annika Vait, advokaadibüroo RASK partner.

Kõik see on seotud 2023. aastal jõustunud äriregistri seadusega, mis andis majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmisel äriregistrile uusi võimalusi, sealhulgas ka teha trahve, kui juriidiline isik ei ole esitanud ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet. Teiste riikide praktikat vaadates on trahvisüsteemi rakendamine andnud häid tulemusi näiteks Belgias ja Suurbritannias. Eestis kehtiva seaduse kohaselt võib trahvi teha kuni 3200 eurot. Olulised on siinkohal ka järgmised trahvimisega seotud aspektid.

Trahvi kohta hoiatust ei pruugi saada

Esiteks võib kehtiva regulatsiooni kohaselt registripidaja teha trahvi ilma eelnevat hoiatusmäärust tegemata. Seega enne trahvinõude esitamist ei ole seaduse kohaselt registril kohustust trahvi tegemisest eelnevalt hoiatada. Registripidaja võib soovi kohal majandusaasta aruande esitamise tähtaja möödumisel kohaselt trahviteate saata. Omaette küsimus on, kuivõrd mõistlik selline tegutsemisviis oleks. Tõenäoliselt mitte väga. Loodetavasti jääb see võimalus seadusest tulenevaks õiguseks ning praktikas registripidaja siiski annab eelnevalt trahvimise kavatsusest ette teada ning annab seeläbi ettevõtjale võimaluse aruande esitamise kaudu trahvi vältimiseks.

Teine oluline aspekt on, et praegune seadus lubab nimetatud trahvi teha korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamiseni. See tähendab, et kui registripidaja peab põhjendatuks, võib ta trahvida korduvalt seni, kuni lõpuks puuduolev majandusaasta aruanne esitatakse.

Kaalutleda tuleb siiski ka

Kolmandaks ei saa registripidaja siiski selliseid trahvinõudeid välja saata automaatselt ja kindlasti mitte alati maksimaalses võimalikuks ulatuses, vaid ta peaks rakendama talle seadusega antud kaalutusõigust. Nimelt peaks registripidaja trahvi määramisel arvestama muu hulgas mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata; kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast; ning muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid. Seega tuleb igakordselt kaaluda, kas trahvi tegemine on üldse põhjendatud ning kui on, siis millises summas.

Praktikas tihti ei teata, et trahvida võib nii ühingut kui ka muud majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikut. Seega võib lisaks ühingule saada vastava trahvinõude ka ühingu juhatuse liige või juhatuse puudumisel näiteks osanik.

Aruannet tuleb esitada ka siis, kui tegevust polnud

Lisaks on oluline tähele panna, et majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui majandustegevust aruandlusperioodil ei toimunud. Kuna sel aastal langeb ühingutel, kelle majandusaasta lõppes 31.12.2023, majandusaasta aruande esitamise tähtaeg pühapäevale (30.juunile 2024), siis loetakse tänavu tähtaegseks ka 1. juulil esitatud aruanded. Mida varem aga aruande koostamise ja kinnitamise ettevalmistamisega pihta hakata, seda parem. Praegu on selleks juba väga viimane moment.