Finantsinspektsiooni juht: Eestil on vaja finantsombudsmani, kes aitaks tarbijat vaidluses pangaga

Eesti pangandusel ja finantsturul tervikuna läks 2023. aastal paremini kui kunagi varem, ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler asutuse 2023. aasta tegevusest Riigikogule ülevaadet andes. Kuid ilusa pildi taga olevad riskid teevad tema sõnul Finantsinspektsioonile muret.

„Sõda Ukrainas puudutab meie finantssektorit peamiselt läbi finantssanktsioonide ja sinna suunasime ka oma fookuse. Finantsinspektsioon juhtis panku pöörama rohkem tähelepanu oma süsteemidele ja tööriistadele, mis võimaldavad neil tuvastada inimesi ja ettevõtteid, kellele sanktsioonid kehtivad,“ ütles Kessler. Ta lisas, et seoses sõjaga Ukrainas on finantsinspektsiooni IT-audiitorid märganud ka küberrünnete mõningast hoogustumist. „Finantsinspektsioon nõudis pankadelt, et nad oleksid küberkurjategijatest sammu võrra ees ja uuendaksid oma turvasüsteeme ning koolitaksid eksperte. Pankade kiituseks võib öelda, et nad on küberrünnakute tõrjumise ja hädaolukordadeks valmistumisega seni hästi hakkama saanud.“

Majandusolukorrast tulenevate riskide maandamiseks nõudis finantsinspektsioon koos Euroopa Keskpangaga pankadelt 849 miljoni euro väärtuses lisakapitali hoidmist. See pakub Kessleri sõnul lisakindlust nii hoiustajatele, pankadele kui ka finantssektorile tervikuna.

Lõpetuseks rääkis Kessler uute valdkondade toomisest finantsinspektsiooni järelevalve alla ja pööras Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et Eesti vajaks finantsombudsmani. See oleks vahemees, kes võiks finantsinspektsiooni juures tegutsedes aidata lahendada finantssektori ettevõtte ja tarbija vahelisi vaidlusi.