Eesti Panga president Madis Müller: oleme hinnastabiilsuse eesmärgile lähemal

Euroala ja Eesti kiire hinnatõus on taltunud tänu energiahindade langusele, aga ka keskpanga karmistunud rahapoliitikale. See on majandusele kibe, kuid vajalik ravim, rääkis Eesti Panga president Madis Müller riigikogus Eesti Panga 2023. aasta tegevusest ülevaadet andes.

„Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan selgelt öelda, et neil on olnud oodatud mõju ja need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud,“ ütles Müller, toonitades, et piisavalt aeglane hinnatõus on majanduskasvu ja inimeste igapäevase toimetuleku oluline nurgakivi. „On väga tähtis, et keskpank oleks valmis kiirele hinnatõusule reageerima,“ ütles ta.

Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis alates 2022. aasta juulist euroala baasintressimäärasid kokku kümme korda 4,5 baaspunkti võrra, mis on ühisraha ajaloos kõige järsum intressimäärade tõstmise tsükkel. Samas oli ka euroala hinnatõusutempo mitme kriisi koosmõjul rekordiliselt kiire, ulatudes oma haripunktis, 2022. aasta oktoobris üle 10%. Nüüdseks on see maikuu andmeil aeglustunud euroalal 2,6%-le ja Eestis 2,9%-le.

Piisav kindlustunne, et hinnatõusutempo on euroalal naasmas eesmärgile, mille järgi tarbijahinnad kasvaksid aastas 2%, võimaldas mullu oktoobris Euroopa Keskpanga nõukogul peatada intressimäärade tõstmise ja tänavu juunis intressimäärasid esimest korda kärpida. „Me ei ole aga veel sihil,“ hoiatas Müller, viidates Euroopa Keskpanga värskele prognoosile – selle järgi aeglustub euroala inflatsioon 2%ni 2025. aasta teiseks pooleks. „Eesmärgi saavutamiseks peavad intressimäärad eeldatavasti veel mõneks ajaks keskmisest kõrgemale jääma,“ kinnitas ta. Samuti jätkab keskpank varasematel aastatel majanduse toetuseks käivitatud varaostukavade koomale tõmbamist.

Majandusele pole võimalik tuge pakkuda

Peatudes Eesti Panga rollil valitsuse majandusnõustajana, kordas Madis Müller, et sügav ja püsiv lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik. Kasvavad võlateenindamiskulud jätavad valitsusele järjest vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustamisel ning vähem võimalusi majandusele tuge pakkuda, kui see peaks vajalikuks osutuma.

„Eesti Panga soovitus on olnud, et Eesti kehtestatud riigisisesed eelarvereeglid peaksid olema mõnevõrra rangemad kui Euroopas ühiselt kokku lepitud reeglid, et hoida võlakoormuse kasvu kontrolli all ning koguda headel aegadel reserve,“ ütles Müller. „Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet.“ Lisaks võiks Eesti Panga arvates toimuda Eesti ühiskonnas pidev konkurentsivõime monitooring ja arutelu.

Müller selgitas oma kõnes, et järjest rohkem tähelepanu pööratakse keskpanga tegevuses kriisikindluse parandamisele. Vaadatakse üle ja täiendatakse valmisolekuplaane ning viiakse läbi õppusi. Seaduse järgi on Eesti Panga korraldada, et sellised elutähtsad teenused nagu maksed ja sularaharinglus toimiksid ka hädaolukorras. „Tulevikku vaadates ja Ukraina õpikohtasid arvestades on tähtis, et pangad looksid endale võimekuse tagada teenuste toimepidevus Eestis asuvatest infosüsteemidest sõltumatult,“ ütles Müller. Alates läinud aastast on Swedbanki, SEB, Luminori ja LHV kõrval elutähtsa teenuse osutaja Coop Pank.

Eesti majanduses jätkus esimeses kvartalis veel langus, kuid aasta teise poole suhtes on Eesti Pank optimistlikum. Energiahinnad on langenud, inimeste ostujõud paranenud, investeeringud kasvanud, tööjõukulude kasv aeglustub ja prognooside põhjal peaks ekspordi sihtturgude nõudlus hakkama taastuma. „See annab lootust, et majanduse olukord tervikuna hakkab paranema,“ ütles Müller. Teisalt püsivad endiselt riskid, mille on tekitanud Venemaa agressioon ja geopoliitilised pinged.