Merko panustab ehitusinseneride väärika järelkasvu õpetamisesse TalTechis

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Arengufondi sihtasutusel on tõsine kavatsus luua insenerihariduse sihtkapital, et leevendada ettevõtteid kimbutavat inseneride puudust. Selleks aga vajatakse ka ärisektori abi.

Tehnikaülikoolil on SA Arengufond kaudu ja ettevõtete abil kavas luua baas, millest rahastada insenerihariduse andmist, olles näiteks stipendiumide ja muude toetuste vahendaja. Et algatus käima saaks, on n-ö stradikapitaliks tarvis saada vähemalt kümme miljonit eurot.

Nüüd tuleb TalTechil motiveerida nii tööstuse, ehituse, kui energeetika jt valdkondade ettevõtteid sellesse fondi panustama. Ennekõike peaks see panustamine olema laiapõhjaline, st panustavad paljud ning sellest saab võimalikult rohkete ettevõtete pärisosa nende tegevuses.

TalTechi juba aastaid mitmel viisil toetanud Eesti suurimate ehitusettevõtete hulka kuuluva Merko juht Jaan Mäe on seda meelt, et ettevõtteid ja tööandjaid huvitab haridusvaldkonda toetades eelkõige tulemus. Ta ütleb, et niisama raha ära paigutamine ei ole siht omaette – oluline on, et eraldatud rahal oleks mõju, et ühekordsete sutsakate asemel saaks rääkida pikaajalisest ja sisulisest koostööst.

„Kindlasti võiks olla üks võluvits see, kui fond ei ole lihtsalt rahaliste ressursside kokkukoguja ja laialijagaja, vaid ettevõtteid kaasataks ka sisuliselt kaasa mõtlema ja omavahel koostööd tegema,“ märgib Jaan Mäe.

Küsimustele vastab AS-i Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.

Merko on aastaid TalTechis kõrghariduse andmist moel või teisel toetanud. Millist laadi need toetused on olnud ja kuidas teete valiku, mida ja kui palju toetada?

„Merko toetab ehitus- ja inseneeriaharidust eesmärgiga arendada valdkonda ning kasvatada nii endale kui kogu ehitussektorile professionaalset järelkasvu. Meil on oma kogemuse toel õppekavade rikastamiseks, noorte õppe toetamiseks ja harivate tudengiürituste korraldamiseks eraldi eelarve.

Suur osa sellest on mõeldud stipendiumite maksmiseks, millega tunnustame ja anname hoogu juurde ehitusvaldkonna inseneriõppe edukamatele tudengitele ning ülikooliõppe arengule kaasa aitavatele noortele teadlastele ja õppejõududele – oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga andnud Merko-nimelisi stipendiume välja alates 2007. aastast.

Teine osa rahalisest panusest on suunatud üliõpilasürituste ja -organisatsioonide tegevuse toetamisse, et propageerida ehitusinseneri elukutset ja innustada noori nende haridusteel.

Pikemaajalistest koostööprojektidest võib esile tõsta BuidIT konverentsi ja võistluspäeva, inseneriteaduskonna esmakursuslastele mõeldud sisseelamisüritust Insenerirebased soojakus ja Betoonitalendi võistlust, mille korraldamisele oleme läbi aastate õla alla pannud. Oleme löönud kaasa ka Võti Tulevikku karjäärimessil.

Kolmas tähtis alustala on see, mida otseselt rahasse ümber panna ei saa, kuid mis on kohati veelgi väärtuslikum – see on töö, millesse panustame oma inimeste kogemust ja aega. Aitame muuta koolis pakutavat ehitusõpet praktilisemaks selle läbi, et käime loenguid andmas, juhendame lõputöid, korraldame objektide ühiskülastusi ja pakume ka praktikakohti, et tänastele ehitusinseneridele sirguks väärikas järelkasv.

On väga hea meel, et tudengid on meie järjepidevat tegevust märganud. Merko on Instari uuringu järgi valitud korduvalt tehnikatudengite jaoks atraktiivseimaks tööandjaks. Värskelt pälvisime ka 2024. aasta tudengisõbra tiitli.“

Millised on selle toetamise eesmärgid ning kuidas need on teie arvates vilja kandnud?

„Koostöö ülikoolide ja tudengiorganisatsioonidega ning innovatsiooni- ja teadusprojektides osalemine on muutunud osaks meie igapäevatööst. Eesti juhtiva ehitusettevõttena on meile auasi, aga samavõrd ka meeldiv kohustus, anda noortele edasi oma parimaid teadmisi ja kogemusi professionaalsest ja kvaliteetsest ehitusprotsessist, heast meeskonnatööst ja organisatsioonikultuurist. Nii saavad nad varakult maitse suhu, mida tähendab tugeva tiimiga koos suurte ja oluliste tööde tegemine.

Mõeldes tudengitele kui tulevikutegijatele, on erakordselt tänuväärne see, kuidas Merko töötajad on teinud teadlikult tööd, et aidata kaasa väärika järelkasvu sirgumisele. Eriti hea meel on näha, et noored asuvad meie juures praktikal saadud hea kogemuse järel tööle tehniku või insenerina ning võtavad juba selles rollis initsiatiivi, et ka ise n-ö noorelt-noorele moel kogemust edasi anda, kuidas järgmised praktikandid veelgi tõhusamalt õppida saaks. Järelikult liigume õiges suunas ja see on kõige paremas mõttes lumepall, mis aina kasvab.“

Kuivõrd tulemuslik on tublimatele tudengitele stipendiumide maksmine, kuidas see motiveerib õppima ja milline on üldse ettevõtte huvi sellisel moel üliõpilasi toetada?

„Stipendiumid on noortele kahtlemata toeks ja aitavad ellu viia nende unistusi. Stipendiumi pälvimine on tunnustuseks heade õppetulemuste, aktiivses üliõpilaselus osalemise või muus valdkonnas silmapaistva tegutsemise eest.

Oma motivatsioonikirjades on tudengid ise avaldanud, et kasutavad stipendiumi õpingute jätkamiseks või lõputöö jaoks katsete läbiviimiseks välismaal, kasvõi uue tööks vajaliku arvuti ostmiseks. Ka see on täiesti mõjukas argument, et rahalise toe pälvimisel saavad nad õpingute kõrvalt tööd tehes mõneks ajaks aja maha võtta, et põhjalikumalt õpingutele või diplomitöö kirjutamisele keskenduda.

Motiveeritud tudengid on ka teda toetanud ettevõttest rohkem huvitatud ja tulevad meelsasti praktikale või tööle. Stipendiumi abil loodud seose kaudu on meie juurde leidnud tee väga mitmeid tänaseid väärt kolleege.“

Kuivõrd pakiline on inseneride vajadus ehitusvaldkonnas ja mis seda vajadust iseloomustab? Äkki õnnestub tuua mõni näide elust enesest?

„Ehitusinseneridest on puudus nii ehitusobjektidel kui büroodes, tööjõuturul on ettevõtete vahel suur konkurents, koolidest ei ole tulemas piisavalt järelkasvu, keda tööturg tegelikult väga vajab. Ühelt poolt mõjutab seda protsessi sündimuse langus möödunud perioodidel ja Eesti väiksus, teisalt aga ka noorte vähene huvi inseneeria valdkonna vastu.

Ehituse eriala ei ole noorte seas just liiga populaarne, kuna õpe nõuab palju, hilisemas töös on võrreldes mõne muu valdkonnaga ehk paindlikkust vähe – kodukontorist ehitusprojekti ei juhi. Kindlasti on töö pingeline ja amet keeruline. Tudengite seas on probleem ka õpingute katkemine ja varakult tööle suundumine – kas siis seetõttu, et õpe ongi keeruline või tulenevalt praktilisest vajadusest teenima asuda.

Ettevõtted võitlevad nii tudengite kui kogenud ehitusinseneride pärast. Praktikale tulevad peamiselt juba esimese ja teise kursuse noored, sest vanemad õppurid on enamasti juba tööl. Tööandjana tuleb kiirelt reageerida ja noorte püüdmiseks hea pakkumine teha, vastasel juhul võid praktikandist ilma jääda, rääkimata siis vabast spetsialistist. Fakt on see, et kogenud ja tugeva ehitusinseneri turult leidmine on ülikeeruline.“

Mida Eesti majanduse tuleviku seisukohalt vaadatuna võib endaga kaasa tuua see, kui meil polegi ühel hetkel enam piisavalt insenere, konstruktoreid ja projekteerijaid?

„Inseneride puudusest on palju räägitud ja see probleem süveneb veelgi. See avaldab mõju Eesti majandusele, pidurdab arengut ja vähendab konkurentsivõimet. Ühel hetkel tee laguneb, aga pole kedagi seda remontima panna, või on laual imeline ehitusprojekt, aga on raskusi nende meeste-naiste leidmisega, kes suudaksid mastaapse projekti kvaliteetselt ja edukalt ellu viia.

Kui insenerierialade populaarsus on noorte seas madal, sisseastujate arv on juba aastaid olnud languses, siis valikuid ei jää palju – värbame välistööjõudu? Seetõttu teemegi omalt poolt kõike võimalikku, et tutvustada noortele juba maast-madalast ehituse valdkonda.

Siin läheme oluliselt varasemasse aega, kui seda on ülikooliõpingud. Igal aastal korraldame Merko lastepäeva, kus toome kokku oma töötajate lapsed. Mõni väike merkolane on juba oma esimesel eluaastal saanud inseneeriapisikust nakatatud.“

Kuidas me üldse võiksime ja peaksime inseneride puuduse probleemi lahendama – mida riik peaks tegema ja mida erasektor võiks ja saaks ära teha?

„Huvi inseneeria vastu tuleb juba lapseeas tekitada, võib-olla isegi lasteaia lastest alustades. Merko töötajate lastele tutvustame süstemaatiliselt ehitusinseneride tööd, millega nende emad-isad, vanemad-vanaisad iga päev tegelevad. Loodame, et neist sirguvad noored, kes praktikaikka jõudes meie Tulevikutegijate programmiga liituvad.

Väga vahvad on lastele kõiksugused robootika ringid ja -võistlused, AHHAA teaduskeskuse ja Proto avastustehase moodi algatused. Suurematele kindlasti ka Rakett 69 teadusstuudiod ja võistlused, mis inseneri elukutse suhtes tõmmet tekitavad.

Riigi, koolide ja ettevõtjate koostöös saab teha palju ära praktilise õppe rikastamiseks. Ettevõtted saavad aidata õppekavasid n-ö päriselu tarkusega rikastada, spetsialistid saavad käia gümnaasiumites ja põhikoolides, et tutvustada inseneri töö võlu ja väljakutseid.

Mitmed Merko töötajad on seda eraalgatuslikult tegemas ja mõned käivad oma igapäevatöö kõrvalt suisa koolides tunde andmas. Kindel on, et eeskujud innustavad.

Rohkem võiks propageerida ka töövarjupäevi, mis võimaldab noortel käia töökohtadel ehitusinseneri tööga tutvumas. On suur rõõm kuulda, kui töövari päeva lõpus teatab, et sai oma tulevasest tööst täieliku ülevaate või kinnituse, et läheb õiget eriala õppima.“

Ettevõtted saavad aidata õppekavasid n-ö päriselu tarkusega rikastada, spetsialistid saavad käia gümnaasiumites ja põhikoolides, et tutvustada inseneri töö võlu ja väljakutseid.

Jaan Mäe

Milline võiks olla ärisektori panus inseneeria propageerimisse üldisemalt ning kuidas lahendada dilemma, et iga valdkond vajabki ju spetsiifiliste erialaste teadmistega insenere?

„Eks mõneti on see loomulik, et „igaüks enda eest“. Samas – inseneridel on oma mõtteviisilt palju sarnast, seega on ka paralleelselt tehtaval kindlasti väärtus. Kui noorel selgub, et ehituse valdkond ei ole siiski see kõige õigem tema jaoks, siis on tal kergem ka teise inseneeriavaldkonna poole pöörduda. Abiks on see, et on olemas huvi, inseneri mõtteviis ja tahe probleemidele lahendusi leida. Sest eks iga valdkonna inseneri töö oluline osa ongi ju pidev probleemide lahendamine.“

Kas ja kuidas võiks riiklikult kehtestada toetused, boonused või maksusoodustused ettevõtetele, kes toetavad ülikoolide õppetööd või teadus-arendustegevust?

„Nii nagu on nimekiri tulumaksusoodustustega annetuste saajatest, miks mitte võiks samalaadne lahendus olla ka ülikoolihariduse toetajate innustamiseks.

Aga kordan taas – valdkonna arengule kaasa aitamine ei ole vaid rahaline küsimus, see on osaliselt missiooniprojekt nii ettevõtete kui nende töötajate jaoks. Selle panuse tunnustamine (näiteks nagu tunnustab riik riigikaitset toetavaid ettevõtteid) oleks kindlasti kena ja väärikas algatus.“

Soovist toetada tehnikaülikooli talente stipendiumiga või leida teisi koostöökohti, kirjuta [e-mail].