Statistikaameti energia, transpordi, IT ja majutusstatistika tiimijuht Piret Pukk lausus, et enamik sõitudest tehti jätkuvalt linnaliinidel, kus busside, trammide ja trollibussidega sõitjaid oli kokku 40,1 miljonit. „Bussidega sõideti 32,4 miljonil korral ja bussisõitjate arv linnaliinidel kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra. Trammide ja trollidega tehti sõite 13% vähem,“ täpsustas Pukk.

Maakonnaliine kasutati 5,7 miljonil korral, mida on 15% enam kui mullu samal ajal (5 miljonit sõitjat). Riigisisestel kaugliinidel sõideti aga 733 400 korda, mida on 3% enam kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Eesti ettevõtete rahvusvahelistel liinivedudel sõideti esimeses kvartalis bussidega 239 100 korda ehk 39% enam kui 2023. aasta samal ajal. Juhu- ehk tellimusvedudel veeti samal ajal bussidega üle 800 000 sõitja, millest riigisisestel vedudel 752 200 (10% vähem kui mullu) ning rahvusvahelistel vedudel 52 400 sõitjat (36% enam kui mullu).

Kasvanud on ka rongidega sõitmine

Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (sõitja-km). Üks sõitja-km vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Maanteetranspordi sõitjakäive oli esimeses kvartalis 583,4 miljonit sõitja-km, mis on 10% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Sellest 176,7 miljonit sõitja-km läbiti linnaliinidel (sh bussidega 150 miljonit sõitja-km). Riigisiseste kaugliinide veomaht oli 123,7 miljonit ning maakonna- ja vallaliinidel 101,6 miljonit sõitja-km. Juhuvedudel oli sõitjakäive aga 93,6 miljonit sõitja-km.

Kasvanud on ka reisirongide kasutamine. Selle aasta esimeses kvartalis tehti rongidega 1,9 miljonit sõitu, mullu samal ajal aga 1,8 miljonit. Sõitjakäive oli 92,9 miljonit sõitja-km ja jäi eelmise aastaga sarnaseks.