Citadele panga tellimusel Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud küsitluses vastas 18 protsenti Eesti elanikest, et nende leibkond suudaks peamise pere ülalpidaja kaotuse korral ilma täiendavate finantsvahenditeta vastu pidada vähem kui kuu aega. 23 protsenti hindas, et suudaks vastu pidada 1–3 kuud ning 15 protsenti üle kuue kuu. 17 protsenti vastanutest polnud teema peale seni üldsegi mõelnud.

Läti ja Leedu inimeste olukord on veidi parem ning nemad suudaks keskmiselt kauem hakkama saada. Lätis arvas 16 ning Leedus 14 protsenti inimestest, et peaksid vastu vähem kui kuu. Kui Eestis märkis 15 protsenti, et neil on rahalisi vahendeid üle kuue kuu jagu, siis Leedus oli sarnaselt vastajaid 19 protsenti.

Vähemalt kolme kuu kulude suurune summa

„Piisava rahalise puhvri ehk meelerahufondi loomine võiks olla iga inimese ja leibkonna eesmärk. See annab kindluse ootamatute sündmuste vastu ning päästab kohe esimese rahalise mure korral näiteks laenu võtmisest,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen. Üldjuhul on soovitatav minimaalne meelerahufondi suurus vähemalt kolme kuu kulude suurune summa.

Küsitlusest tuli välja ka erinevus meeste ja naiste vahel. Kui meestest oli 16 protsenti neid, kes arvas, et nende pere peaks vastu vähem kui kuu, siis naistest vastast sarnaselt 21 protsenti. Üle kuue kuu hakkamise saamise osas oli aga meessoost vastajad 20 protsenti naiste üheksa protsendi vastu. „Võimalik, et mehed lihtsalt hindavad oma rahalist võimekust paremaks, aga ilmselt on selliste tulemuste taga ka muid põhjuseid. Näiteks see, et üksikvanematena hooldavad lapsi eelkõige naised,“ selgitas Hakiainen.

Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi käesoleva aasta mais. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18–74.