Ministeerium: tuumajaama investeerimisotsust võiks oodata 2030ndate alguses

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu otsuse toetada tuumaenergia arendamist Eestis. Ärileht uuris, kuidas liigub protsess nüüd edasi.

Kliimaministeeriumi sõnul on järgmised tegevused seotud eeskätt tuumaenergia kasutuselevõtuks vajaliku õigusraamistikuga loomisega. Täpsemalt on vaja välja töötada tuumaenergia ja -ohutuse seadus (TEOS). „Esmast väljatöötamiskavatsust, millega põhjal toimuks eelnõusse sisendi ja tagasiside kogumine, saab esitleda loodetavasti juba enne käesoleva aasta lõppu,“ tutvustas plaane kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel. Seadus ise võiks tema sõnul hakata kehtima 2026. aastal.

Ministeeriumi teatel ei esita nad 2025. aasta riigieelarvesse aga lisaraha taotlust protsessi kiirendamiseks. „Kliimaministeerium ei kavatse tuumaenergia kasutuselevõtu protsessiga jätkamiseks lisaraha taotlust esitada, sest õigusraamistiku loomisega alustamise kulud on väikesed ning neid on vähemalt esialgu võimalik katta olemaseolevatest eelarvevahenditest. Pädevuste arendamisel kasutatakse maksimaalselt ära rahvusvahelise koostöö võimalusi ning tuumaprogrammi rakendamise esimestel aastatel sellega seonduvalt olulisi kulusid ei lisandu,“ kirjeldas Runnel.

Samas prognoosib ministeerium, et tuumaenergiaga seotud personalikulud hakkavad tulevastel aastatel siiski kasvama. „Need kulud planeeritakse asutuste eelarvesse iga-aastase riigieelarve koostamise protsessi käigus.“

Ehituseks ei lähe enne 2030. aastat

Suuremad kulud tekivad riigile tuumaenergiaga tegeleva riigiasutuse loomise järel. Esialgu on aga plaan tegeleda tuumaenergiaga keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna baasilt. „Sinna lisanduks käesoleval ja järgmisel aastal kokku paar täiendavat ametikohta, mille põhifookuseks saab olema uue riigiasutuse – Kiirgusohutusameti – loomise ettevalmistamine ning esmaste tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud tegevuste toetamine,“ kirjeldas Runnel.

Mis aastaks võiks aga Eesti tuumaenergia regulatsioon ja muud riiklikud toetavad tegevused olla sealmaal, et arendaja saab kaaluda investeerimisotsuse tegemist? Runnel ütleb, et TEOSe kehtestamise järel tuleb võtta vastu ka hulk määruseid, mis reguleerivad tuumaenergia kasutamise tehnilisi aspekte. „Lõplike investeerimisotsuste tegemine eeldab tehnoloogia- ja asukohavaliku kinnitamist ja muud suuremahulist eeltööd, mille edukus sõltub vastavate protsesside kiirusest. Eeldusel, et TEOS hakkab kehtima 2026. aastal ning Eestis on olemas potentsiaalne arendaja, kes on investeerimisotsuste tegemise eelduseks olevad etapid läbinud, võiks tuumajaama rajamise lõplikud investeerimisotsused olla selged 2030ndate alguseks,“ hindas kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht.

Ainus huviline, kes on seni teatanud valmisolekust Eestisse tuumajaam raada, on Fermi Energia. Ettevõtte teatel esitavad nad järgmise nelja kuu jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotlused (sh keskkonnamõju hindamiseks) 2-3 asukohas, mille käigus valitakse ametlikult sobivaim asukoht kahe BWRX-300 väikereaktoriga jaama jaoks.

„Riigi eriplaneeringu protsess kestab tõenäoliselt kuni 2028. aastani, mil peaks olema valmis või töös sama reaktoritüübi ehitus Kanadas Darlingtonis ja poole peal Poolas Stawy Monowskies. Nende projektide ja edukate eeltööde baasil ning aktsionäride positiivse otsuse korral saame esitada ka ehitusloa taotluse Eestis kõige varem 2029. aastal, mis võimaldab referentsjaaamade loamenetluse ja ehitusettevalmistuse kogemuste toel ehituse alustamist 2030. või 2031. aastal ning elektritootmiseni jõudmist esimesest reaktorist 2035. aastal,“ sõnas Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.