Konkurentsiamet soovitab luua kütusehindade jälgimiseks hinnavõrdlusportaali

Konkurentsiameti läbi viidud kütuseturu analüüsiga leiti, et Eesti kütuseturg valdavalt toimib, kuid selleks, et tagada stabiilne ja õiglane hinnakujundus, on vaja tõhusamat järelevalvet ja läbipaistvust.

Eesti kütuseturg on oma mahult väike, moodustades vaid murdosa Euroopa Liidu üldisest kütusetarbimisest. Turg on konkurentsiameti hinnanguil kontsentreeritud, mille põhjuseks on valdavalt kõrged turule sisenemise barjäärid. Eestis müüakse peamiselt kolme tüüpi kütust: bensiin 95, bensiin 98 ja diislikütus. Tanklavõrgu tihedus on Euroopa üks suurimaid ja suurima tarbimisega piirkonnad on ootuspäraselt Harju- ja Tartumaa. „Positiivne on, et valdavalt opereerivad kütuseturul hästi kapitaliseeritud ettevõtjad, kes suudavad tagada stabiilse varustuse ja täita biokütuse nõudeid,“ näitas uuring.

Samas näitab analüüs, et Eesti kütuseturu-ettevõtjad on vertikaalselt omavahel tihedalt seotud, nii võivad jaeturu konkurendid olla hulgi- või hoiustamise turul head koostööpartnerid. Kütuste hinnakujundus Eestis on tihedalt seotud maailmaturuhindade ja aktsiisimääradega. Peamine hinnaindikaator on S&P Global Plattsi noteering, mis määrab ka sisseostuhinna. Siit nähtub samas ka asjaolu, et kuigi Eesti kütusehinnad järgivad maailmaturu hinnamuutusi, on hindade muutused kohalikul tasandil tihti aeglasemad (esineb „rockets and feathers“ hinnastamist). Turul tegutsevatel ettevõtjatel on hea ülevaade turul toimuvast, sh toimub konkurentide hindade jälgimine ja postihindade kohandamine vastavalt.

Biokütuse süsteem on killustunud

Biokütuse nõuete täitmise süsteem on Eestis keeruline ja killustunud. Eri avaliku sektori asutused, nagu keskkonnaamet, kliimaministeerium, maksu- ja tolliamet ning elering tegelevad biokohustuste täitmise eri aspektidega, kuid puudub üks keskne pädev koordineeriv asutus, kes haldaks terviklikku vaadet ja tagaks selguse eri asutuste pädevuste ja kohustuste vahel. Selline killustatus võib viia silostumiseni, kus iga riigiasutus tegeleb oma vastutusvaldkonnaga, samas kui tervikpilt on puudulik.

Analüüsi leidude põhjal andis amet ka soovitusi. Näiteks soovitab amet suurendada reaalaja-hindade läbipaistvust, milleks sobiks näiteks sõltumatu hinnavõrdlusportaal, kus kuvatakse tanklate reaalaja-hinnad. Samuti tuleks koos vajalike pädevuste ja ressurssidega määrata konkreetne asutus, kes riiklikul tasemel kütuseturgu monitoorib. See võimaldaks vajadusel kiiret sekkumist, kaitstes tarbijaid hinnatõusude ja turu kuritarvituste eest. Turujärelevalve tugevdamine tagaks ausa konkurentsi ja hoiaks ära ebamõistlikud hinnatõusud, pakkudes tarbijatele paremat kaitset. „Soovituste rakendamine võiks aidata kaasa parema konkurentsiolukorra loomisele, mis kaitseb tarbijate huve ja tagab ausa hinnakujunduse kogu turul,“ ütles Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee.

Konkurentsiamet alustas 2022. aasta sügisel mootorikütuste jae- ja hulgimüügituru konkurentsiolukorra kaardistust ning analüüsi, eesmärgiga paremini mõista kütuseturu toimimist, tuvastada võimalikud konkurentsitõrked ja pakkuda konkurentsi soodustavaid meetmeid.