Elektriautod vs. sealiha. Hiina ähvardab Euroopa Liidu sealihatootjaid kõrgete tollimaksudega
(87)
Tegemist on vastureaktsiooniga Euroopa Komisjoni hiljutisele teatele, mille kohaselt soovitakse Hiina elektrisõidukitootjatele kehtestada suuremad tollimaksud.
Peamiselt hakkavad Hiina piirangud mõjutama Hispaania, Belgia ja Taani seakasvatajaid. Praegu on Euroopa Liidu sealihatootjad tollimaksust vabastatud.
Hispaania vedas 2023. aastal Hiinasse 6 miljardi dollari, Belgia 620 miljoni ja Taani 550 miljoni dollari väärtuses sealihatooteid.
Hiina vastureaktsioon ei tule üllatusena. Reutersi järgi on maailma toiduettevõtted Euroopa Komisjoni teatest alates valmistunud võimalikuks Hiina vastulöögiks. Hiina kaubandusminister Wang Wentao külastas juuni alguses enne komisjoni otsust Hispaaniat, et innustada sealseid ametnikke toetama Hiina ja Euroopa Liidu vahelise koostöö arendamist roheenergia ja tehnoloogia valdkonnas.'
Hiina ja Euroopa suhted muutuvad üha külmemaks
Kui Hiina peaks otsustama, et Euroopa Liidust sealiha importijad tegelevad Hiinas hõivemüügiga, siis võidavad sellest otsusest peamiselt Lõuna-Ameerika riigid (näiteks Brasiilia ja Tšiili), Ameerika Ühendriigid ning Venemaa, kes on samuti suured sealihaeksportijad.
Samuti on Hiina ettevõtted soovitanud riigi ametnikel uurida Euroopa Liidu piimatootjate tegutsemist Hiina turul. Kui meile teada olevat ükski Eesti seakasvataja oma kaupa Hiina ei ekspordi, siis E-Piim oma piimatooteid ekspordib. Kui Hiina võtab ka Euroopa Liidu piimakaupade impordi uurimise alla, siis see võib juba Eesti majandust konkreetsemalt mõjutada.
Riigid kehtestavad dumping’u-vastaseid meetodeid üldjuhul siis, kui kahtlustatakse, et tooteid müüakse omahinnast ehk tootmishinnast odavamalt, et laiendada enda turuosa ja tõrjuda välja konkurente.
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika muutub üha protektsionistlikumaks ning tegemist on uue rinde avamisega lääne ja Pekingi vahelises kaubandussõjas, mis algas 2018. aastal Washingtoni kehtestatud lisatollimaksudest.
