Märgiline samm. Tehnoloogiaettevõte Bisly kaasas 6,2 miljonit eurot uutele Euroopa turgudele sisenemiseks
Eestis turuliidri positsiooni saavutanud ettevõte suunab rahastuse oma kiirelt skaleeritava hooneautomaatika süsteemi lansseerimiseks kogu Euroopas.
Uue põlvkonna targa hoone automatiseerimislahendusi pakkuv Eesti tehnoloogiaettevõte Bisly viis edukalt lõpule 6,2 miljoni euro suuruse A-seeria investeerimisvooru. Uute investoritena liitusid Foxway asutajad Urvo Männama ja Paul Padrik.
Teiste investorite seas on Aconterra, SmartCap Green Fund, Pinorena Capital ja mitmed ingelinvestorid, kes finantseerisid konverteeritavate instrumentide kaudu Bislyt mullu. Eestis turuliidri positsiooni saavutanud Bisly kasutab uut kapitali Euroopasse laienemiseks, eelkõige Saksamaale ja Ühendkuningriikidesse, kus ettevõte on avanud esindused ning alustanud koostööpartnerite kaasamist.
Edukas A-seeria rahastusvooru lõpuleviimine kiirendab märkimisväärselt Bisly juba alanud laienemist Saksamaale ning Ühendkuningriikidesse.
Ettevõte akub arendajatele võimalusi raha säästmisks
Bisly pakub lahendusi ehitajatele, arhitektidele ning kinnisvaraarendajatele, kes soovivad leida taskukohasemaid viise, kuidas täita järjest karmistuvaid hoonete energiasäästu nõudeid.
Bisly hooneautomaatika süsteemi on võimalik lisada mitte ainult uutele, vaid ka juba valmis kortermajadele, ärihoonetele ning majutusasutustele. Intelligentse hoone süsteemi eripäraks on patenteeritud digitaalse kaksiku mudel, mis optimeerib süsteeme jooksvalt energiasäästlikumaks ning vähendab seeläbi heitkoguseid.
Bisly kaasasutaja Siim Vips liigub ettevõttesiseselt üle strateegiajuhi (CSO) ametikohale, kaasasutaja Ants Vill võtab üle tegevjuhi (CEO) rolli.
Euroopa Komisjoni hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt kulutab hoonestus 40 protsenti Euroopa Liidus tarbitavast energiast. 85% kõikidest EL-i hoonetest on ehitatud enne 2000. aastat ning nendest omakorda 75% on madala energiatõhususega.
Sama direktiiv sätestab ka ambitsioonikad energiatõhususe eesmärgid liidu hoonetele, mis tuleb lähiaastatel saavutada. Nõnda suur vanade ja energiakulukate hoonete osakaal on tõsine väljakutse liidu kliimaeesmärkidele ning kinnitab vajadust tarkade süsteemide järele. Arukad ja energiasäästlikud lahendused on uusehitiste ja renoveeritavate hoonete jaoks juba praegu olemas, kuid väga kallid – mis on täna ka targa hooneautomaatika laialdase kasutuselevõtu suurim takistus. Kui kõik hooned EL-is kasutaksid arukat energiajuhtimissüsteemi, võiks see vähendada EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 10% võrra.
