Võrklaev: Eesti ei saa toetada platvormidel tegutsevate väikeettevõtjate täiendavat maksustamist

ELi rahandusministrid arutavad reedel Luxembourgis taas digiajastu käibemaksupaketti, mille üheks osaks on käibemaksukohustus platvormide vahendusel reisi- ja majutusteenuse pakkujatele.

„Me ei saa kuidagi nõustuda sellega, et meie väikeettevõtjad ja eraisikud, kes osutavad teenuseid platvormide vahendusel käibemaksuvabalt, peavad end registreerima käibemaksukohustuslaseks ja hakkama käibemaksu tasuma esimesest teenitud eurost,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

„Teatud käibeni tegutsedes peab käibemaksukohustuslaseks registreerimine olema väikeettevõtja enda valik. Eestis on see kohustuslik alates 40 000 euro suurusest käibest. Kõikides muudes valdkondades see nii ka on, aga platvormimajanduses tegutsejatele teeksime nüüd eraldi reeglid. See ei ole õige ega õiglane,“ selgitas Võrklaev.

Rahandusminister lisas, et kui teised liikmesriigid selles probleemi ei näe, siis võiks täiendav maksustamine olla kompromissina riikidele vabatahtlik. „Meil on hästi toimiv süsteem ja soovime seda sellisena hoida ilma põhjendamatu lisakulu ja -koormuseta. Iga liikmesriik peaks saama teha enda jaoks parima otsuse,“ sõnas Võrklaev. Eesistujariik Belgia ja Komisjon seda ettepanekut praeguse seisuga arvesse võtnud pole.

Komisjoni ettepaneku kohaselt maksustatakse käibemaksuga kõik sõidu-ja majutusteenused, mida väikeettevõtjad ja eraisikud platvormide – Airbnb, Booking jms – vahendusel pakuvad. Väikeettevõtjaid, kes oma teenuseid muul viisil pakuvad, ei maksustata. Platvormid peavad selle käibemaksu küll kokku koguma ja maksuhaldurile edastama, kuid nende maksukoormust see ei tõsta. Maksukoormus tõuseks teenusepakkujatest väikeettevõtjatel ja eraisikutel ning kokkuvõttes maksab kõrgema hinna kinni tarbija.

Eesti platvormide vahendusel teenusepakkujate täiendavaks maksustamiseks vajadust ei näe, meil on edukalt käivitunud ELi ülene platvormialase teabe automaatse vahetuse (DAC7) süsteem. Selle kaudu peavad platvormid üle ELi sellest aastast esitama maksuhalduritele andmeid nende vahendusel tulu teenijate kohta. Eesti maksu- ja tolliamet on seda edukalt rakendanud, mis aitab tõhustada ka maksude kokku kogumist.