Tuleroaks langenud Pae tänava kortermaja õppetunnid: kuidas vältida olukorda, kus kindlustusest pole ikkagi abi?
(39)
Statistika kohaselt on peaaegu pooled Eestis ühistud kindlustuseta, sest vaid 12 000 korteriühistut 23 000st on kindlustatud. Kindlustusekspert toob välja soovitused, mis aitaks teistel ühistutel vältida Pae 25 kortermaja saatust, kus kindlustusfirma keeldub maja taastamist kinni maksmast.
„Üks pluss üks ei võrdu kaks, kui jutuks on kortermaja kindlustamine. Isegi juhul, kui kõik korterid on kaetud kodukindlustuse kaitsega, on pooltel Eesti kortermajadel kindlustamata kõik need hoone osad, mis ei kuulu ühegi konkreetse korteri juurde,“ ütleb BTA vastutuskindlustuse ja eriliikide riskihindaja Gerli Mae-Vello.
Tema sõnul hõlmab korteriühistu kindlustus korteriomanike kaasomandit, mis sisaldab hoone osi nagu katus, vundament, kandvad seinad, trepikojad, liftid ja ühised tehnosüsteemid (elekter, vesi, küte jne). Lisaks saab kindlustada ka piirdeaedu, väravaid, mänguväljakuid ja muid kinnistul asuvaid rajatisi.
Pae 25 kortermaja kui hoiatav näide
Tallinnast on võtta näide, kus kortermaja põlengujärgne vaidluse protsess on enne hüvitamiste algust võtnud aega üle kahe aasta ja viinud omavahel kohtuvaidlusse korteriomanikud ja kindlustused. Jutt käib Pae 25 kortermaja juhtumist.
Samas vaidluse aluseks on hoopis korteriühistukindlustus, mis on ühistu ja tema seltsi vaheline vaidlus. Nii võib juhtuda, kui korteriühistu on jätnud kindlustuse sõlmimata või valitud kindlustussumma ei vasta kõikide kaasomandis olevate osade tegelikule taastamisväärtusele või mahule üldiselt.
„Oluline on, et kindlustusandjale antaks võimalikult adekvaatne ülevaade kortermaja seisukorrast. See tähendab, et korteriühistu esindaja peab olema veendunud, et saadetud andmed vastavad tegelikkusele ja kindlustuspakkumusel märgitud varakindlustuse kindlustussumma vastab hoone tegelikule taastamisväärtusele,“ räägib Mae-Vello.
Tema sõnul võib korteriühistu vajadusel pidada nõu spetsialistidega, et hinnata õigesti oma kortermaja kaasomandis olevate osade taastamisväärtust. „Üldjuhul kindlustusandja ka juhib tähelepanu sellele, kui kindlustusavalduses märgitud taastamisväärtus ei vasta kindlustusandja hinnangul tegelikkusele ja tekib alakindlustuse oht,“ selgitab BTA vastutuskindlustuse ja eriliikide riskihindaja.
Kõige levinumad kindlustusjuhtumid, millega korteriühistud kokku puutuvad, on seotud veekahjudega. „Torustike lekked või küttesüsteemi rikked on väga sagedased probleemid, mis põhjustavad olulist kahju nii kaasomandile kui ka korterite siseviimistlusele,“ ütleb Mae-Vello. Lisaks veekahjudele on tavalised ka tormikahjud ja vandalism. „Nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt on kõige suurema mõjuga tulest tekitatud kahjud,“ räägib ta.
Kindlustus annab südamerahu, et suure kahju korral ei jää korteriomanikud rahalisse raskusse. Näiteks kui hoone kaasomand saab tulekahjus kahjustada, katab kindlustus selle taastamise kulud, mis muidu tuleks kõigil omanikel ühiselt katta. „Korteriühistu kindlustus ei ole ainult kaitse ootamatute õnnetuste eest, vaid see on ka garantii korteriomanike rahalisele turvalisusele ja meelerahule,“ kinnitab Mae-Vello.
Küll aga tasub tähele panna, et hoone vanus ja seisukord mängivad kindlustuslepingu tingimuste ja hinna määramisel suurt rolli. „Väga vanu ja täielikult renoveerimata kortermaju võivad kindlustusseltsid vältida kindlustamast kui hoone tehnosüsteemid on kehvas seisukorras,“ ütleb BTA esindaja. „Seetõttu on oluline, et korteriühistu hoiab oma hoone heas korras ja esitab kindlustusandjale täpse ülevaate hoone seisukorrast.“
Tingimused tuleb tähelepanelikult läbi lugeda
Korteriühistu kindlustuslepingutel on teatud piirangud ja välistused, mida tuleb arvesse võtta. Näiteks hüvitatakse tavaliselt ainult esmakordselt läbi katuse või konstruktsiooni tunginud vee tekitatud kahju.
„Kui vesi tungib hoonesse korduvalt samast kohast, ei pruugi kindlustusandja enam kahju hüvitada, kuna tegemist ei ole enam ootamatu sündmusega,“ räägib Mae-Vello. Iga kahju põhjus tuleb koheselt likvideerida ja mõistlik on vaadata üle kogu maja katus või ventilatsiooniavad, mitte ainult see konkreetne koht, kust vesi sisse tungis, et vältida sama kahju tekkimist hoone teises osas.
Sageli piiratakse ka remondi- ja rekonstrueerimistööde ajal tekkinud kahjude hüvitamist ning teatud riskidele, nagu elektrihäired või üleujutused, võib olla seatud hüvitislimiit. Küll aga katab korteriühistu vastutuskindlustus kolmandatele isikutele tekitatud kahjud, näiteks kui maja ees libedal teel kukkunud inimene saab vigastada või kui jääpurikas kukub auto peale. „See on eriti oluline, sest korteriühistu vastutab ka hoone ümbruse ohutuse eest,“ lisab Mae-Vello.
Korteriühistud saavad ise astuda mitmeid samme, et riske vähendada ja kindlustuskatte saamine lihtsamaks muuta. „Oluline on tagada ehitise püsivus ja ohutus, teostades regulaarselt vajalikud hooldustööd ja järgides ehitus- ja renoveerimistööde puhul kehtivaid nõudeid,“ rõhutab Mae-Vello. Lisaks peavad korteriomanikud olema oma kortermaja suhtes hoolikad ja teavitama korteriühistu juhatust viivitamata, kui nad märkavad kahjustusi või ohu märke.
Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab korteriühistu hoolikalt läbi lugema lepingu tingimused ja veenduma, et kindlustuspakkumusel märgitud kindlustussummad katavad hoone tegeliku taastamisväärtuse. „Kindlustusandja võib nõuda täiendavaid dokumente ja fotosid hoone seisukorra kohta, et teha sobiv kindlustuspakkumus,“ selgitab Mae-Vello.
