Praegu võimaldab sihtkapitali maht finantseerida vaid ühte-kahte suuremat projekti, kuna ühe projekti ülempiir on kuni 15 miljonit eurot ning sihtkapitali kogumaht 30 miljonit. Sihtkapitali suurendamine annab ministeeriumi teatel nii EISA-le kui ettevõtjatele kindlustunde, et juba praegu läbirääkimiste faasis olevatele ekspordilaenu projektidele tekib rahastamise võimekus.

„Välisturgudele laienemine on ettevõtte jaoks riskantne projekt ning riigid üldiselt toetavad selles oma ettevõtteid käendustega ja vajadusel ka laenudega. Tänane EIS-i sihtkapitali suurendamise otsus annab Eesti ettevõtjatele müügitehingute läbirääkimistel rahalise kindluse ja selle, et pikemalt läbiräägitavaid ekspordiprojekte on võimalik finantseerida ka paari-kolme aasta pärast,“ sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Lisaks loob sihtkapitali suurendamine võimaluse EISAl rakendada InvestEU edasikindlustust, mis omakorda võimaldab turutõrgete leevendamiseks soodsamaid tingimusi näiteks rohe-, digi- ja innopöörde elluviimiseks.

Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavus ja ligipääs erinevatele finantseerimislahendustele on MKMi teatel võrreldes ülejäänud Euroopaga madal. 2023. aasta riigieelarvest suurendati EISA ettevõtluslaenude tagamise sihtfondi, mis võimaldas EISA laenukäenduse ülempiiri tõsta 10 miljoni euroni ning täiendava edasikindlustuse olemasolul 25 miljoni euroni.

EISA sihtkapitali suurendamise näol ei ole tegemist riigiabiga EISA-le, vaid see võimaldab anda EISAl ettevõtjatele suuremas mahus ettevõtluslaene ja käendusi. Otsus EISA sihtkapitali suurendamiseks 2024. a riigieelarves tehti eelmise aastal eelarvestrateegia arutelelude käigus.