„Me saame USAlt ja Hiinalt lüüa.“ Euroopa töösturid lõid häirekellad kõlisema, Eesti huvi initsiatiivi vastu on leige

Soomlaste kütusehiiu Neste, Metsä Groupi, Rotterdami sadama, Saksamaa keemiagigandi Bayeri ja veel sadade suurettevõtete tegevjuhid koos 352 äriorganisatsiooniga on allkirjastanud deklaratsiooni, mis nõuab Euroopa Liidult tööstuspoliitika restarti. Eestlasi on allakirjutanute seas vaid kaks.

Majanduskriisi laineharjal, 2008. aastal oli Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta 37 044 dollarit. 2022. aastaks oli näitaja kasvanud 37 433 dollarini. Jah, 14 aastaga kasvas Euroopa majandus iga inimese kohta vaid 389 dollari võrra. USAs seevastu sööstis vastav näitaja sel perioodil 48 570 dollarilt 76 330 dollarile. Sääraste arvudega ilmestas Skeletoni asutaja Taavi Madiberk veebruaris toimunud Delfi energeetikakonverentsil Euroopa majanduse käekäiku.

Tõsi, niivõrd suurte kääride tekkele on aidanud kaasa ka dollari jõuline tugevnemine euro suhtes. Aga ka see tuleb millegi arvelt. Kui 2008. aasta alguses pidid ameeriklased üheeurose Euroopa jäätise eest välja käima 1,47 dollarit, siis praeguse kursiga saaksid nad maiuse kätte 1,07 dollariga. Eurooplaste jaoks on igasugune USA kaup, sealhulgas näiteks Apple’i iPhone, muutunud märksa kallimaks.