Euroopa Liit kaotab piraatluse tõttu aastas üle miljardi euro

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) korraldatud uuringust selgub, et võltsitud kaupade müük tekitab liidule aastas üle 850 miljoni euro kahju, millele lisandub ebaseaduslike ülekannete tõttu saamata jäänud tulu.

Piraatlus on Euroopa Liidus jätkuvalt levinud. Tõsi, vaadates EUIPO korraldatud iga-aastaseid uuringuid, on näha trendi langemist. 2022. aastal teatas 52% Euroopa noortest, et on ostnud võltsitud kaupu ning 37% on teinud seda korduvalt. Eestis tunnistas tunamullu piraatkauba ostmist 31% küsitluses osalenud noortest. Mullu oli Euroopa Liidu keskmine 10% ja Eestis tunnistas piraatkauba ostmist vaid 4% 15-24 aasta vanustest noortest. Kõige rohkem (18%) ostavad piraatkaupa Kreeka noored.

Märkimisväärsest langusest hoolimata põhjustab võltskaupade müük liidule EUIPO arvutuste kohaselt suurt kahju. Hinnanguliselt 851 miljonit eurot, mis moodustab 11% sektori müügist. Viimase politseioperatsiooni Fake Star raames avastati ja konfiskeeriti üle Euroopa 8 miljonit võltsitud luksus- ja sporditoodet, mis moodustavad rohkem kui poole kõigist 14 miljonist konfiskeeritud piraatesemest. Operatsiooni käigus leiti 552 611 jalatsit, 1 140 343 spordirõivast ja 5 497 460 logodega võltsetiketti. Võltsitud spordikaupade hinnanguline jaemüügiväärtus oli 120 miljonit eurot.

Piraatlus toimub aga ka ebaseaduslike ülekannete näol. Kui mullu kinnitas EUIPO uuringus osalenud eestlastest 13%, et on eelkõige sporti vaadanud ebaseaduslikust ülekannetest, siis tänavu tunnistas seda 11% küsitletutest. Seejuures Euroopa Liidu keskmine on 12%. Üle poole (58%) piraatlusest toimub voogedastuse ja 32% allalaadimise kaudu.

EUIPO hinnangul toodab piraatlus kõigis meediakanalites igal aastal miljard eurot ebaseaduslikku tulu ning mõjutab tugevalt spordi rahastamist, millest suure osa moodustab intellektuaalomandiõiguste kaudu saadav tulu.

Kõige rohkem vaadatakse spordivõistlusi piraatkanalitest Bulgaaris (21%). Järgnevad Kreeka (20%), Iirimaa (19%), Hispaania (19%) ja Luksemburg (18%).

Veebis ebaseaduslikest kanalitest jälgivad spordisündmusi eelkõige 15-24 aastased eurooplased. Kõige suurem osakaalu (47%) moodustavad Bulgaaria noored, kellele järgnevad Hispaania ja Kreeka (42%), Sloveenia (39%) ja Iirimaa (34%). Eestis on neid noori uuringu järgi 30%.

Selleks, et piraatlust vähendada algatab EUIPO üleilmsete spordiürituste hooaja alguses kampaania „Aus mäng“, mis kutsub fänne üles jälgima ametlikke spordiülekandeid ja ostma originaalkaupu.