Logistikaettevõtte juhi pilk majanduses toimuvale: poliitikud võiksid vähem kakelda ja tuua meieni rohkem häid uudiseid

„Vinduva majanduse sees on peidus ülijärsk elu kallinemine ja heade uudiste kriis. Halvad uudised tõmbavad tarbimise ja kogu majanduse alla,“ tõdeb Smarten Logisticsi tegevjuht Mark Paves.

Viimase kolme aastaga on statistikaameti andmetel hinnad tõusnud 40%. Soomlased on võrrelnud mullu Eesti ja Soome toidukorvide hindasid samas kaubandusketis, ja selgus, et põhjanaabrite korv on mõni euro odavam. Loogiliselt võiks ju kõrgemate palkade tõttu nende toidukorv olla kallim.

Hinnaralli algatas energiahindade plahvatuslik kasv sõja puhkedes, kuid täna tahaks loota, et energiakriis on suures plaanis möödas ja see annaks võimaluse eesti tarbijale vastu tulla. 2021. aasta märtsis maksis kilovatt-tund keskmiselt veidi üle nelja sendi tänavu samal ajal veidi üle kuue sendi. 2022. aastal maksis see aga üle 14 sendi.

Olukord hindadega muutub tasapisi ja ma ei tahaks küll praegusi hindu veel tõusmas näha. Kui tootja saaks täna hinnas alla tulla, siis see elavdaks tarbimist ja majandust. Eesti majandust on vedanud jaekaubandus, me oleme alati olnud agiilsed ja tuleme kriisidest kiirelt välja. Kui saaksime tarbimise uuesti üles, tuleksime kriisist välja kiiremini kui naabrid ja toetaksime seejuures ka kodumaist tootjat.

Kui keegi nüüd ütleb, et kindlasti on toidukaupade hinnatõusus ka logistikaettevõtete käsi mängus, siis vastan, et meie eelmise aasta keskmine hinnatõus oli 5%.

Tarbija poolt vaadates, käimasolev laiem majanduskriis on kõikidele teada: kõrge euribor, toodete ja teenuste hinnad on laes, eksport on vähenenud ning tarbijate kindlus on 1993. aasta tasemel. Medalil on alati kaks külge - kui minna Tallinna restoranidesse hindu vaatama, siis menüüst leiame 28 euroseid praade ja sama hinnaga tuuakse taldrik lauale ka Helsingis. Aga pealinna restoranid on kummalisel kombel rahvast täis.

Toidulaua kvaliteet muutub

Rääkides asjatundjatega selgub, et enne 2020. aastat inimesed kogusid raha ja olid valmis seda kulutama. Nüüd on fookuses sõjateated ja maksude kasv. Inimesed kardavad, et olukord halveneb, mistõttu tarbimisjutud on asendunud kokkuhoiu aruteludega.

Olukord logistikas pole väga hull ja me ei näe täna kaubamahtudes suurt langust. Üks põhjusi on kindlasti see, et inimesed süüa vähem ei saa. Tarbijad valivad asenduskaubad ja kui enam ei saa, siis kvaliteet toidulaual muutub. Smarten Logisticsi käibest 85% moodustavad FMCG ehk kiirelt liikuvad toidu- ja esmatarbekaubad. Meie mõningad kliendid prognoosisid halvima võimalusena kuni 25% langust. Eelmise aasta lõpus oldi kindlad, et tarbija paneb kogu raha kuuse alla ja märtsis on tal raha otsas. Läks aga paremini, nii suurt langust tänavu ei tulnud, ja seega varem nähtud mudel ei tööta.

Eelmine aasta oli samuti täiesti erakordne, esimest korda kümne aasta jooksul oli meie lao täituvus detsembris tavapärasest madalam, aga kui vaadata tagasi tänavusele jaanuarile-veebruarile, siis veebruar oli üks viimase aja parimaid kuid. Varem on jaanuaris-veebruaris olnud logistikute hingetõmbepaus, kuid tänavu seda ei olnud. Näib, et inimeste tarbimisharjumused on ebastabiilsed. Seega kõigega, mis läheb kõhtu, on hästi. Teistes sektorites kannatavad meelelahutus ja elektroonika. Neid oste saab pikalt edasi lükata, sestap on seal langus.

Halvad uudised tõmbavad majandust alla

Smarten Logisticsi mahud sõltuvad meie 71 kliendi mahtudest ehk meie töömaht sõltub sellest, kuidas alkoholitootjal läheb, kuidas magusatootjal läheb. Me ei saa mitte kuidagi olemasolevate klientide mahte mõjutada, kuid saame mõõta oma kulusid ja efektiivsust ning tulevikku mõjutada uute klientide lisamisega. Meie põhiäri on üle võtta logistika nendelt, kelle põhiäri see ei ole, me ütleme neile, et andke oma peavalu meile ning nii lisandub aastas mitu klienti. Ebastabiilses majandusolukorras mahud kõiguvad, aga me saame sellega hakkama. Võtmesõna on tegevuspõhised logistikakulud, mis on tekitanud praeguses majandusolukorras veelgi suuremat huvi meie vastu.

Ma olen nõus majandusanalüütikutega, kes lubasid meile vinduvat majandust. Ma väidan, et vinduva majanduse sees on peidus ülijärsk elu kallinemine ja heade uudiste kriis. Halvad uudised tõmbavad tarbimise ja kogu majanduse alla. Me oleme väike riik ja poliitikud võiksid vähem kakelda, valitsus võiks meedia kaudu anda meile rohkem häid uudiseid.

Juuni keskel saime üle hulga aja häid uudiseid. Nimelt, Eesti Panga prognoosi järgi on kahe vindumisaasta järel paranenud tingimused majanduse kasvule pöördumiseks. Energia ja muu toorme hinnad on langenud, hinnatõus on aeglustunud ning inimeste ostujõud Eestis ja Euroopas on paranemas. Selle aasta teises pooles on oodata majanduse elavnemist, kuigi aasta koondtulemus jääb möödunule veel alla. Järgmiseks kaheks aastaks prognoosib keskpank umbes 3% suurust majanduskasvu.

Alati kui päike tuleb välja, tulevad ka inimesed kodudest välja ja tarbimine kasvab. Nii läkski maikuus ja see oli hea kuu ka logistikuile. Selleks, et meie õnnehormooni nivoo pikemas perioodis tõuseks, vajame kolme superuudist: head uudised Ukrainast, odavam energia ja Euribor kolme protsendi peale.