Andrus Durejko: kui inseneriõpe lonkab, kannatab kogu ühiskond

Energeetikakontserni Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko on seda meelt, et pole vahet, kas tegu on riigile kuuluva või erakätes oleva ettevõttega, talente oma töötajate sekka konkurentsis püsimiseks otsivad kõik, turureeglid kehtivad kõikidele ühteviisi ning sestap tuleb ka spetsialistide väljaõpet toetada.

Ainus erinevus riigiettevõtte puhul seisneb selles, et oma toetustegevuses peab Eesti Energia lähtuma riigivara seadusest, millega riik on toetamisele teatud reeglid seadnud ning millest tulenevad ka riigifirma valikud ja võimalused, keda ja kuidas toetada.

„Me tahame kõrgharidust toetada töötajate järelkasvu huvides, sest sellest sõltub suuresti ka meie tuleviku konkurentsivõime,“ kinnitab Andrus Durejko. „Ennekõike vajame Ida-Viru regioonis olulisi energeetikavaldkonna oskustöölisi ja peab ütlema, et tehnikaülikooli Virumaa kolledžis lähtutakse paljuski just meie vajadustest. Ja meie omalt poolt panustame hariduskeskkonda vastavalt sellele, mis on energeetikasektori huvi.“

Praktikakoht innustab valitud teel edasi pürgima

Just sel põhjusel panustab Eesti Energia omapoolse toega eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Virumaa kolledži tegevusse – osaletakse õppekavade arendamises, toetatakse uurimistöid ja pakutakse praktikakohti. Nii läbib tänavu Eesti Energia tütarfirmades ja erinevates allüksustes praktika 140 tudengit.

Kõige selle pikem eesmärk on mõistagi uute väljaõppinud inseneride ja teiste oskustööliste saamine, aga ka ettevõtte näitamine väärt tööandjana, sest noorte puhul on see valiku tegemisel oluline.

Durejko sõnul nähakse vaeva ka sellega, et praktikakohad oleksid sisulised ja sealt saadav kogemus oleks üliõpilasele positiivne, teda õpingutes erialaliselt toetav ning lõppeks aitaks ka suuremas plaanis inseneeriat ja energeetikat tutvustada kui perspektiivikat valdkonda. Sest valdkond on tõepoolest lai, ulatudes näiteks tuuleenergeetikast keemiatööstuseni.

„Väga tähtis on, et esimene töökoht, mida praktikakoht ju on, oleks ikka selline, mis motiveerib inimest sellel alal edasi pürgima,“ räägib Durejko. „Seega, kui me juba praktikakoha pakume, siis anname ka noorele inimesele võimaluse areneda, mõista, millised on tema valitud eriala reaalsed tööolud ja milline on üldse energeetika sisu.“

Väga tähtis on, et esimene töökoht, mida praktikakoht ju on, oleks ikka selline, mis motiveerib inimest sellel alal edasi pürgima.

Andrus Durejko

Inseneriõppe toetamise tulemuste hindamiseks on Eesti Energial ka oma mõõdikud, aga numbritest ehk olulisemgi on praktikal käinud tudengite antud tagasiside analüüsimine ja järelduste tegemine. Ja eks elu ise näitab ka tudengite toetamise tulemuslikkuse kätte – Eesti Energiasse tööle asuvatest uutest töötajatest iga 11. on tudengipõlves ettevõttes parktikal käinud.

„Praktikantidele tuleb ausalt näidata, milline töö teda ees ootab ning milliseid väljakutseid ja võimalusi see talle edaspidi pakub,“ leiab Andrus Durejko. „Energeetikas on neid võimalusi väga palju, ettevõtete ülesanne on need noortele atraktiivseks muuta. Praegu käib meiega ehk veel kaasas see n-ö fossiilkütuse kuvand, ent energeetikas käib praegu väga kiire tehnoloogia areng. Kui vaadata tulevikku, siis kombineeritud teadmised, näiteks elektronenergeetika, robootika, IT ja inseneeria vallast, avavad energeetikas suurel hulgal huvitavaid väljakutseid.“

Energeetika pakub insenerile laia tööpõldu

Inseneride puudus tähendab ettevõtetele, sh Eesti Energiale, aga laiemalt kogu ühiskonnale selget rahalist kulu.

„See väljendub meie puhul näiteks selles, et projektide teostamine venib, mis tähendab, et peame kulutama raha inseneride puuduse kompenseerimiseks nende tööd teenusena sisse ostes,“ kirjeldab Andrus Durejko energeetikainseneride puudusest tekkivaid olukordi. „Ühiskonna vaates tähendab see aga lõpuks ikkagi aeglasemat majanduse kasvu, selle pidurdumist. Alati saab kasutusele võtta ajutisi lahendusi, välismaalt spetsialiste värvata jmt, aga need variandid pole kuigi kestvad. Ja ka välisinvesteeringud ei kipu siis siia tulema. Kui ikka maksutulu kahaneb, siis kiratseb kogu ühiskonna heaolu.“

Tema hinnangul võib inseneride põud juba teatud mõju avaldada ka tõsiasjale, et Eesti majandus püsib juba pikalt languses ja me sellest kuidagi välja ei suuda tulla. Aga olgu nii või teisiti, Eesti ettevõtete konkurentsivõime üleilmsel turul on Durejko hinnangul kindlasti inseneeriaga seotud – kui meil pole piisaval hulgal pädevaid insenere, siis meie konkurentsivõime tänases majanduskeskkonnas on pärsitud. Ja see muidugi ei mõju majanduslangusest väljatuleku kiirendina.

Seega, ajal, mil riiklikult tegeldakse kõikehõlmava kärpekavaga, ei jäägi ettevõtetel muud üle, kui insenerihariduse andmisele ise õlg alla panna. Durejko sõnul on seda tegelikult juba aastaid ka tehtud, aga vajadus muutub päev-päevalt üha teravamaks.

„Meie osaleme energeetika-, IT- ja keemiasektori õppekavade koostamises, aga suur hulk ettevõtteid tegelevadki ise uute töötajate koolitamisega nendel aladel, mida haridussüsteem ei paku,“ räägib ta.

„Teaduse ja hariduse rahastamine on tulevikuinvesteering, riik on siin suure dilemma, riiklik haridusmudel suurte väljakutsete ees. Kõik see sunnib ka ettevõtteid haridusse rohkem panustama. Aga ka ülikoolid peavad koostama väga selge plaani, kuidas saavutada eesmärk, et insenere ja üldse haritud inimesi tuleks majandusse juurde.“

Ettevõtjad mõistavad insenerihariduse toetamise vajadust

Eesti Energia soovib hea seista selle eest, et noored teeksid oma eluteel õigeid valikuid ja Andrus Durejko on veendunud, et insenerikutse on üks õigetest valikutest. Nii on osaletud mitmetes projektides, mis propageerivad reaalainete õppimist ja loogilist mõttetööd, näiteks teadusvõistlus Rakett 69, õpetajate haridusprogramm Lae End, noortefestival Positron ja päikeseautode arendusprojekt Solaride.

„Ma usun, et kui riigil on olemas sisuline plaan ja praktilised tegevused toetavad selle elluviimist, siis tulevad ka ettevõtted appi. Ettevõtteid võiks haridust toetama motiveerida näiteks maksusoodustused. Nii, nagu need toimivad hästi teadus-arendustegevuse ja põhivarasse investeerimise puhul,“ arutleb Durejko. „Aga kõige olulisem on ikkagi, et ülikoolidel oleksid konkreetsed kavad, kuhu soovitakse jõuda ja kuidas seda praktikas saavutada.“

Pikaajalise visiooni olemasolu ja selle täitmise järjepidevust peab ta ka TalTechi Arengufondi SA juurde loodava insenerihariduse edendamise fondi edaspidise edu aluseks.

„On ju selge, et turg reageerib tulemusele. Ja kui see idee on mingis valdkonnas tulemuslik, siis kindlasti selle ala ettevõtted aitavad ka kaasa,“ ütleb Durejko. „Eks see esimene aeg, kui pole veel midagi ette näidata, on kõige keerulisem. Peab olema tugev usk ja veendumus ning tulemused peavad tulema suhteliselt kiiresti. Sellise fondi idee on igatahes üllas. Ma usun, et kui ülikoolil on olemas tugev plaan ja pikk visioon, siis ettevõtted lähevad sellega kaasa. Meie puhul selline initsiatiiv ehk isegi sobitub sellesse mudelisse, kuhu riik on meid suunanud.“

Soovid toetada talente või leida TalTechiga võimalikke koostöökohti, siis kirjuta TalTechi Arengufondile [e-mail].

Loe Arengufondist lähemalt