Arvutitöökohtade haldus on ettevõtete seas järjest populaarsemaks muutuv teenus, millega kindlustatakse, et kõik töötajate kasutuses olevad seadmed töötavad laitmatult ning probleemide ilmnemisel ei pea ise lahendust otsima hakkama.

Üle 30 000 arvutitöökohta haldav ettevõte tegeleb igapäevaselt ligikaudu 4000 pöördumisega, kus klient vajab abi mõne seadme või süsteemi rikkega. Kuigi pöördumiste arv on aastate lõikes jäänud suhteliselt samaks, on Telia IT-teenuste juhi Karel Vähi sõnul lisandunud just küberrünnakute ja lunarahanõuete probleemid.

Vähi sõnul ühendab nii väike- kui ka suurettevõtteid sageli see, et puudub igasugune arusaam, mida teha, kui üksiku seadme või terve arvutipargiga midagi juhtub. „Pole selget arusaama, kes ja kuhu peaks pöörduma, mida tuleks teha ja kust saada uus seade. Väiksemad ettevõtted reeglina on veendunud, et nendega nagunii midagi ei juhtu,“ tõdeb ta.

Teadlikkus paraneb

Samas on olukord aja jooksul siiski paranenud ning on näha töötajate teadlikkuse kasvu. „Enam ei tule nii suure üllatusena, et paroole peab aegajalt vahetama, need peavad olema teatud pikkusega ning „Nunnupall666“ ei ole kõige parem valik,“ räägib Vähi. Samamoodi on failidest või kõvakettast hakatud tegema varukoopiaid ning harvad pole ka juhud, kui ketas on andmete kaotsimineku vältimiseks krüptitud.

„Vaadates aga sagedasemaid pöördumise põhjuseid, siis leiab sealt ka probleemid, mis taanduvad lõpuks lihtsalt kasutaja oskusele,“ tunnistab Vähi. Lisaks pöördutakse Telia poole kasutajakonto eri tegevuste, arvutitöökoha seadistamise, tarkvara ja kontoriseadmete küsimustega. „Need on pigem mugavuspöördumised, mille jaoks arvutitöökoha haldusteenus mõeldud ongi – ei pea ise mõtlema ja tegelema, vaid keegi teine saab kiiresti selle sinu eest ära teha,“ selgitab Vähi.