Automüüja automaksust: praegune maks on oma sisult vastuolus seaduse eesmärgiga

Presidendi poolt tagasi riigikokku saadetud automaksu seaduse ringivaatamisel tuleks lisaks võrdse kohtlemise põhimõtetele üle vaadata ka see, kas sellisena vastab seadus üldisele narratiivile muuta Eesti autopark uuemaks ning vähem reostavaks, leiab Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu.

Riigikogus vastu võetud automaks on seaduse kohaselt kaheosaline. Esiteks tuleb tasuda mootorsõiduki registreerimistasu. Teisalt hakkab aga maks koosnema osast, mida omanik tasub igal aastal liiklusregistrisse registreeritud sõidukitelt.

Sõiduautode puhul hakkab maksumäär koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Seejuures on baasosa seotud nn vanuse komponendiga, mis seaduse uusversiooni kohaselt kehtib nii eraisikutele kui juriidilistele isikutele. Näiteks kui sõiduauto või kaubik on vähemalt 20 aastat vana, siis tuleb selle pealt maksta üksnes aastamaksu baasosa, mille suurus on 50 eurot. Kui sõiduk on noorem, siis on ka baasosa kõrgem.

Seadus soosib vanemate ja ebaturvalisemate autode omamist

Seaduses on selgelt välja toodud, et maksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikum valik ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

Eesmärgile vastupidiselt soosib praegune vanusekomponent vanemate sõidukite soetamist ja importimist. Eesti autopargi vanus on juba täna 13,5 aastat ning ühtlasi oleme sellega Euroopa üheks vanema autopargiga riigiks. Vanemad sõidukid aga on enamasti vähem turvalised ja saastavamad, mistõttu ei ole see kooskõlas ei seaduse enda kui ka Eesti liiklusohutuse strateegiaga.

Lisaks sellele tuleb mängu massiindeks. Praeguse seaduse kohaselt maksustatakse kõrgemalt sõidukeid, millel on kõrgem massiindeks. Teatavasti on paljud elektrisõidukid tänu suuremale aku mahutavusele märksa raskemad kui sisepõlemismootoriga sõidukid, mistõttu kehtib neile koheselt ka kõrgem maks. Seega, kui maksustame keskkonda igapäevaselt säästvamaid elektriautosid kõrgemalt, siis kuidas soodustab kõrgem maks nende sõidukite suuremat kasutuselevõttu?

Kõige halvem otsus on tegemata otsus

Nii vanuse- kui massikomponendi arvestamine praeguses seaduses meenutab kangesti ka astmelist tulumaksu. Mootorsõidukimaksu eesmärk ei peaks olema maksustada kõrgemalt suurema sissetulekuga inimesi, kes sõidavad uute, turvalisemate, vähemsaastavate ja tihtilugu hinnalisemate sõidukitega. Maks peaks olema seotud siiski mootorsõiduki endaga ning eesmärgiga muuta sõidukipark uuemaks ja keskkonda säästvamaks.

Sõidukite jaemüügiettevõtte juhina pooldan tegevusi, mis päriselt muudavad Eesti autopargi nooremaks ja seega ka turvalisemaks. Kui selleks on vaja mõistlikul viisil autosid maksustada, siis on see igati arusaadav, kuid maks peab olema õiglaselt kehtestatud. Niiviisi, et see päriselt soodustaks uute, turvaliste ja vähem saastavate sõidukite soetamist. Praegune seadus on minu hinnangul selle eesmärgiga tugevalt vastuolus.

Eesti on maksude kehtestamisel olnud seni väga vaoshoitud, mistõttu on segadus automaksu ümber ka mõneti arusaadav. Sellist maksu ei ole varasemalt kehtestatud ning tundub, et ei teata ka, kuidas seda teha. Kogu turgu silmas pidades on kõige halvem otsus suutmatus otsustada korralikult. Võib eeldada, et presidendi otsus seadus tagasi riigikokku arutlusele saata külvab segadust kõigile, nii tarbijatele, autoturule kui otsustajatele endile, ning lükkab otsuse tegemise taaskord edasi. See omakorda vähendab tarbijatel ja autoturul aega teha ettevalmistusi enne uue maksu jõustumist. Kokkuvõtlikult kaotavad segadusest kõik.